.:: Heli päevaraamat ::.

Rootslaste külaskäik

2011-09-05T16:10:00.003+03:00

Külas käisid kallid sõbrad rootslased Göteborgist St Pauli kogudusest. Koos nendega käisime bussireisil Viljandis, koguduse naiskooriga laulsime pühapäevasel jumalateenistusel jne. Igast otsast oli järjekordselt väga tore aeg armsate inimestega.
Mathias suutis natuke "nalja" ka teha- pani peale jumalateenistust endale kiriku kaunistuseks mõeldud pihlakamarja ninna! Kiire käik Pärnu kiirabisse (sest Pärnu-Jaagupi kiirabis polnud sellise suure probleemi lahendamiseks tööriistu ja pädevaid inimesi!!!!!!!!!) ning asi saigi korda.

Joosep 7-kuune

2011-09-04T16:34:00.000+03:00

Vendlus ;)

2011-08-29T20:05:00.000+03:00

Vendlus...versioon koduvägivallast... aga no kes see enne kuulnud, et väiksem suuremale liiga teeb ;) ;) ;)

Limpa etendus

2011-08-22T22:56:00.000+03:00

Käisime Mathiase ja Kadi ja Rolandiga Viimsi vabaõhumuuseumis Limpa etendust vaatamas.Mathiasel oli järjekordselt pidevalt hirmus ja lõpuvaatuse kakluse ajal me pidimegi eemale minema, sest ta lihtsalt hakkas nutma... seega meil tuleb seda teatris käimist veel harjutada :)
Suurem elamus oli poistele see, et läksime mere äärde jalutama. Seda nad fännasid küll tohutult!

Ronimisharjutused

2011-08-21T20:51:00.000+03:00

Suure venna Mathiase batuuti võib ka nii kasutada! :)

Õunapuud

2011-08-13T18:43:00.001+03:00

"Kui ka maailma lõpp tuleks homme, tahan ma täna istutada õunapuu."
(Martin Luther)

Usuisa Lutheri eeskujul istutasime Mathiasega õunapuid. Mitmed vanad õunapuud võtsime juba maha,mõned tuleb veel võtta ja mõned isegi vist jäävad. Aga nüüd u 5 aasta pärast võime ka enda istutatud puude vilju maitsta.

Joosepi lõunasöök

2011-08-12T22:39:00.000+03:00

Joosep otsustas, et hakkab PÄRIS toitu sööma. Alustuseks emme uued kummikud!

Joosep 6-kuune

2011-08-04T23:34:00.000+03:00

Meie pesamuna sai juba 6-kuuseks. Mõned külalised käisid ka ja järjekordselt oli hästi vahva!

Sügis (või ikka veel suvi?) koduaias

2011-07-29T19:32:00.000+03:00

Mulle on kogu aeg rohimine ilgelt meeldinud. Linnas elades püüdsin ka ikka vanemate juures peenraid teha. Seal oli tavaliselt probleem see, et kui ma ka suvel jõudsin rohida, siis sügisel saaki koristama ikka ei jõudnud. Isa jälle kündis sisse kõik. :)

Sel aastal on pigem probleem rohimisega- meil on 3 kartulimaad ja aiamaa ning tõesti poiste kõrvalt on olnud keeruline neid rohida. Osa kartuleid rohiski ema hoopis. Aiamaa käisin ikka ise üle.

Sellegi poolest tundub, et lõppkokkuvõttes kõik toimis, sest nagu näha- miskit saaki me saame :) Ja see on minu elu esimene omakasvatatud kurk!!! Ma pole kunagi enne isegi mitte proovinud kurke kasvatada.

Nii vägev on lõpuks teha kõiki neid asju, mis peavad olema maaelu osad ja mille pärast ma alati oma maja olengi tahtnud. Nüüd on ainuke puuduv asi AEG :S

Las kallab!

2011-07-26T21:25:00.000+03:00

Laagris käidud

2011-07-16T19:14:00.000+03:00

Jeee- tehnika! :)

Mathias söömas koos teiste lastega!

Isetehtud nari ;-)- ehk siis Joosep sai turvalise voodi Mathiase lavatsi all

Laagris

2011-07-09T16:34:00.002+03:00

Homsest oleme koos Mathiase ja Joosepiga viieks päevaks Pärnu Praostkonna kristlikus lastelaagris Uulus. Minul on jällegi pidada muusikatunnid ja piiblitunnid ühele rühmale. Seekord ma ikka natuke kardan seda laagrit, kuna üks asi oli vaid Mathiasega laagris olla, aga nüüd üksinda kahe lapsega... see vist pole kõige naljakam. Aga no loodetavasti seal lapsehoidjaid jätkub :)

Iseenesest on Uulu laager üks nendest tegemistest, millel on aastaid olnud kindel koht mu suveplaanidest. Aga varsti peab vist leppima, et kahe lapsega ja loomakarjaga ei saa enam sama elu elada, nagu üksi elades. Sellegi poolest olen jätkuvalt seda meelt, et laste saamine ei peaks tähendama seda, kõik eelnevad tegemised tuleb kõrvale jätta, vaid pigem peaks tõesti suutma koos lastega normaalset elu edasi elada. Lastega koos peaks ettevõtmised veel vahvamad olema, mitte lapsi ei saa näha kui takistust elamiseks.

Uudised

2011-07-01T12:31:00.003+03:00

Uudiseid netivabast maailmas-
* oleme rikkamaks saanud mitme kauaoodatud küülikupesakonna võrra. Täpsemalt Kuuse talu küülikufarmi kodukal;
* ehitame/lammutame kodutalu;
* teeme heina, kasvatame (rohime) juurvilju jms;
* käime külas kõikjal, kuhu kutsutakse ja kuhu jõuame;
* võtame külalisi vastu (eriti 4-ndatel kuupäevadel, sest siis peame jätkuvalt Joosepi kuu-sünnipäevi);
* järgmisel nädalal läheme lastega Pärnu praostkonna kristlikusse lastelaagrisse Uulu (nagu viimased 6 aastat on käidud).

Ilusat-mõnusat suve kõigile!

Tuduaeg

2011-06-03T16:58:00.000+03:00

Niiviisi minnakse siis tuttu! :)
Mathias siin 2,5-aastane ja Joosep 4-kuune (1 päeva pärast).

Mathias üllatab meid iga päev oma vahvate avalduste ja tähelepanekutega.
Olin siin vahepeal "suvetõbine" ja püüdsin päeval natuke pikali olla, silmad kinni. Mathias käis mitu korda mu juures: "Emme ärka üles! Emme ärka üles!"

"Emme, kas sa ÜLDSE ei kuule, mis ma sulle räägin?" küsis ta lõpuks, kui ma muud moodi üles ei ärganud. No selle peale pidin ikka ärkama. :)
Lause loomulikult pärit minu enda repertuaarist, sest täpselt nii ma talle ütlen, kui ta mõnda asja mitu korda järjest öelduna ikka "ei kuule".

Elu on meil naljakas :)

Puurkaev

2011-06-03T16:56:00.000+03:00

Meil on nüüd puurkaev!!!
See tähendab, et varsti on lootust vesi tuppa ka saada. Kusjuures ega praegu ei tunnegi veest nii väga puudust. Elu siiani seisma pole jäänud. Nüüd käivad mõlemad lapsed vannis maja ees. Mathias naudib seda igaõhtust sullamist väga. Joosep peaaegu ka (kui sääsed just ei söö).

"Ei tee toks-toks!"

2011-06-02T16:53:00.000+03:00

Mathias teeb kodutöid ja söödan kanu! Iga kana liigutuse peale käratab ta muidugi: "Kana, ei tee mulle toks-toks!" :) Aga üldiselt ta fännab kanu ja käib neid ikka pidevalt vaatamas.

Fotosessioon Pärnu Postimehe jaoks

2011-05-29T16:47:00.000+03:00

Karini abil korraldasime väikese koduse fotosessiooni Pärnu Postimehe jaoks. Nimelt peaks laupäeval 11.juunil ilmuma meist väike lugu, seoses sellega, et sain Töötukassast alustava ettevõtja toetust. Nii me siis püüdsime mõned sõbralikud perekondlikud fotod teha :)

Maakad

2011-05-24T19:45:00.002+03:00

Me oleme nüüd ametlikult maakad. Eelmisel nädalal kolisime lõpuks oma Kuuse tallu. Hetkel puuduvad veel vesi ja internet ning enamus ehitusest on pooleli. Aga meie oleme kohal ja see on kõige olulisem. :)
Nüüd võite mööda sõites läbi astuda.
Tegemist meie laste- ja loomaaias jätkub... ja see ongi vahva!

Küülikufarmi kodukas

2011-05-09T15:13:00.002+03:00

Ma isegi ei viitsi enam vinguda sel teemal, aga... kiire on! Kogu aeg! Ja midagi saab kogu aeg tehtud... aga palju-palju on ikka tegemata! Aru-mai-mõista, kas asi on prioriteetides... või kevades... või lastes... või minus...

Aga fakt on see, et mul on jätkuvalt just kõik need asjad, millest väga pikki aastaid olen unistanud:
- Mathias ja Joosep kasvavad
- raamatu "Lõpupidu" kohta siiani palju positiivset tagasisidet
- maja ehitus edeneb
- omas koduaias on palju kevadtöid teha

Ja see kõik ongi vahva!

Viimaste nädalate suurima tööna valmis koostöös Jan´iga Kuuse talu küülikufarmi koduleht. Olete kõik oodatud uudistama tegemisi meie farmis. Eks aja jooksul kindlasti tuleb sinna rohkem infot, praegu aga selline.

Igasugune tagasiside on oodatud.

Hõbelusikas Joosepile

2011-04-29T23:23:00.001+03:00

Täna toimus hõbelusikate üleandmine Halinga vallas eelmisel poolaastal sündinud lastele. Meie Joosepile siis ka. Siin mõned pildid, mis on tehtud ürituse ametliku fotograafi Toivo Lilleväli poolt.

Lasteaia sünnipäev

2011-03-19T23:31:00.000+02:00

Mathias tegi täna oma esinemiste debüüdi (kas saab nii öelda???). Ehk et toimus siis tema esimene avalik esinemine. Nimelt lasteaia sünnipäeva kontsertil olid nad mesimummid (nagu nende rühma nimi) ja esinemine nägi välja nii, et nad kõndisid mööda lava ringi ja kõristasid marakaid :)
Pärast esinemise lõppu oli Mathiasel raskusi lavalt äratulekuga. Hakkas meeldima! :)

Kuuse Farm OÜ

2011-03-15T23:22:00.000+02:00

Tänasest on meie küülikukasvatus ka ametlikult registreeritud. Firma nimeks sai Kuuse Farm OÜ. Tahtsime loomulikult panna Kuuse talu, aga seda oli juba mitu tükki olemas ja registrist ei läinud läbi.
Aga Kuuse talu küülikufarmist saigi kokku Kuuse Farm OÜ.

Sain vanaks!

2011-03-13T23:24:00.000+02:00

Täna tähistasime maal minu sünnipäeva ja Joosepi katsikuid. Enamus kutsutuid oli kohal ja tore oli paljusid üle hulga aja näha. Peale kõige muu on meil lähisugulastega praeguseks arvestatav kogus vahvaid väikeseid lapsi :)
Ja õnneks on olemas Karin, kes neid organiseeritult kantseldada suutis :)

Tänud osalejatele ja järgmiste üritusteni!

Kuuse talu küülikufarmi avalöök

2011-03-08T18:08:00.001+02:00

Täna käisime Joosepiga Tallinnas ja kohtusime Kalliga Võsu talust, kelle käest tõime ära oma küülikufarmi esimesed elanikud.

Ma olen seda hetke niiiiiiiiiiii kaua oodanud.... ja nüüd kui nad lõpuks mu autos olid, tuli loomulikult kohe hirm ja mõtlemine, et ma ju ei oska nendega midagi peale hakata. :) Koju jõudes aga polnud kartmiseks aega, sest tuli neid ise sülle võtta jne, sest nüüd pole enam kellegi teise peale seda lükata. Õnneks on siin aja jooksul väike tugigrupp kujunenud, seega saame ka muude küsimustega hakkama!

Mathias on ka loomulikult meie loomalastest väga vaimustunud.

Meie Kuuse talu alustavas küülikufarmis kasvavad nüüd esimesed prantsuse päss, uus-meremaa valge, kalifornia ja lõvilakk küülikud. Varsti saab meie käest nii liha kui lemmikloomi :)

Minu Lõpupidu müügiedetabelis

2011-03-02T13:16:00.003+02:00

Ma avastasin, et mu Lõpupidu jõudis 6.nädalal isegi Apollo ilukirjanduse müügiedetabeli 9.kohale.

Arusaadavalt olen jätkuvalt poolpaanikas, kuna väga palju tagasisidet veel pole. Hetkel on sõpradest-tuttavatest lugejad positiivselt kommenteerinud. Juurde on käinud lause, et "ma ei ütle seda ainult sellepärast, et ma sind tunnen..." - aga ikkagi...

Ehitusplatsi-Joosep!

2011-02-26T23:53:00.003+02:00

Mathiase esimestel eluaastatel oli oluliseks märksõnaks minu magistriõpingud. Seega sai ta palju aega veeta auditooriumites või mu koduse õppimise kõrval.
Joosepi saatus tundub aga olevat ehitusplats ehk et tema näeb oma esimestel eluaastatel enamasti maja ehitust ja peab ehitusmaterjali hunniku otsas üles kasvama :)

Kaks nädalat... kahe-nädalane...

2011-02-18T13:41:00.000+02:00

Joosep ongi nüüd 2-nädalane! Uskumatu, kui kiiresti see aeg on läinud!
Keegi ükspäev küsis, et kas kahega on rohkem tegemist ka. Ma ei osanud algul kohe reageeridagi, sest see tundub nii iseenesest mõistetav, et kaks last tähendab topelt tegemisi. Samas on Mathiase ja Joosepi graafikud siiani kuidagi nii sujuvalt jooknud, et mõlemaga on aega personaalselt tegeleda ja mingit tähelepanu eest võitlemist siiani veel pole.

Ühiskondlikust elust Joosep veel väga aktiivselt pole osa võtnud. Ühe korra on lauluproovis käinud ja paar korda suurel vennal lasteaias järgi. Järgmisel nädalal ootab ees esinemine Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

Kui lapsed õhtul magavad, siis me Herlendiga oleme korduvalt tõdenud, et me oskame ikka hirmus armsaid lapsi teha! :)

Lõpupidu käega katsutud

2011-02-12T20:10:00.000+02:00

Täna sain lõpuks kätte oma raamatu autori eksemplarid, seega olen oma lapsukest nüüd käes ka hoidnud.

Isegi lugema unustasin ennast korraks :)

1.nädal

2011-02-11T00:02:00.000+02:00

Esimene nädal möödus ülikiiresti... ja jätkuvalt õnnelikkult!
Õnnelik olemise juures on halb asi see, et kui sa oled väga õnnelik ja asjad on maksimaalselt hästi, siis saab ainult hullemaks minna :S Einoh, mul poleks midagi selle vastu, kui läheks paremaks, aga ma ei kujuta ette, kuidas see võimalik oleks :)

Meie must ja valge poeg käisid ükspäev koos vannis ka. Mathias küsis juba ükspäev varem, et venna temaga koos tuleks. Üldse tahab Mathias Joosepit kõikjale kaasa ja pole veel alla andnud, kuigi me igale asjale vastame, et Joosep ei saa-oska-tohi, sest ta on liiga väike.

Mind huvitab aga tõsiselt, et kas Joosep jääbki nii "tumedakarvaliseks", sest pragu on küll naljakas vaadata, kui vastandlikud meie pojad oma "värvigamma" poolest on.

Home, sweet home!

2011-02-08T09:15:00.002+02:00

Ehk siis väike Joosep omas voodis... ajab isegi läbi une naeratama!

Meil on kõik hästi!

2011-02-08T08:56:00.003+02:00

Meil läheb ilusti!
Koju saime juba pühapäeval. Kõik testid olid korras.
Kodus on meil uhke vanem venna, kes muudkui kontrollib, mida väike venna teeb. Esimesel korral, kui Mathias Joosepi sülle võttis, tuli tal kohe selline karm ja tõsine nägu ette- pole see suure venna amet naljaasi midagi!

Aga Mathiase käitumise üldine märksõna on jah UHKUS oma väikese venna üle! Armukadedust pole eriti veel märganud. Aga no eks me Mathiase ärkveloleku ajal panustame nüüd ka topelt, et ta ikka märgatud oleks. Töötab! Kõik on õnnelikud!

Põhiline on aga see, et meie pisikesest Mathiasest sai päeva pealt niiiii suuuur poiss.... uskumatu! :)

Tekki ka!

2011-02-06T20:03:00.001+02:00

Ühel vähestest kordadest, kui Joosep ärkvel oli (väljaspool söögiaega ta tavaliselt magab... vähemalt päeval), panime ta diivanile. Mathias ronis kohe kõrvale- "venna juurde pikali!".
Järgmiseks tulid nõudmised:
"Tekki ka!"
"Patja ka!"

Ja nii nad seal kahekesi siis uurisid teineteist. Mathias veel päris ei usalda seda kaootiliselt kätega vehkivat põnni... aga tegelikult talle väga meeldis, kui Joosep tal käest kinni võttis jne.

Ja no ei teadnud mina siiani, et mul kodus niiii suur poiss juba on :)

Kuidas sünnitus läks?

2011-02-06T11:51:00.004+02:00

Kuidas sünnitus läks?
See on viimaste päevade põhiküsimus. :) Ise küsiks ka kõigi käest.
Põhimõtteliselt olin valmis iga päev sünnitama minema juba viimase kuu aega. Kui esimene tähtaeg 2.veebruar aga ka ilma mingisuguste märkidega mööda läks, siis leppisin faktiga, et jäängi igavesti rasedaks. Aga no kuna see rasedus möödus nii kiiresti ja mul polnud lõpuni välja raske olla, ega mingeid erilisi vaevusi (v.a. puusavalu... ainuke sünnituseks valmistumise märk!!!), siis polnud probleem leppida mõttega, et see rasedus ei saagi läbi :D

Neljapäeval käisin päeval pikemalt jalutamas, õhtul lühemalt ning seejärel hakkasin peale jalutuskäiku veel koristama. Kell 2 jõudsime lõpuks voodisse. Herlend loomulikult jäi kohe magama, aga titabeebi hakkas kõhus siplema. Kui ta vaiksemaks jäi, siis hakkasid mingid väiksed valud. Iga lõpurase teab, et kui on mingigigigi valuke, siis sellest haaratakse kinni ja hakatakse ilgelt lootma. Ma ka lootsin!

Valud jätkusid... täiesti ebaregulaarselt... ootasin- ootasin... pakkisin viimased asjad kokku ja jalutasin mööda korterit. Valusam hakkas... aga ikka ebaregulaarselt. Teadsin, et selliste valudega saadetakse mind haiglast kohe koju tagasi. Kui ikka hullemaks läks ja tibu ka enam ei liigutanud, otsustasin, et ootan kl 7-ni. Siis Mathias nagu nii ärkab, viime ta maale ja ise haiglasse.

Enne kl 5 oli selge, et ma ei jõua enam oodata. Ajasin Herlendi üles ja ütlesin, et lähme! Ta vaatas mulle tükk aega otsa ja küsis, kas olen kindel.
"Ei, ma ajan sind kl 5 öösel üles selleks, et nalja teha!"
Selle peale oli ta kiirelt püsti, kohe riides, helistas Rasmusele, et see meile tuleks... ja alles autoga Pärnusse sisse jõudes sain teada, et ta polnud selleks ajaks ka ikka veel ärkvel ja ei saanud aru, et mis toimub :D

Haiglasse jõudsime u kl 6. Jätkuvalt pidevalt valutades kohe ktg alla. Beebiga kõik korras, aga... avatust 2,5 cm!!! Seda ma kartsin!!! Nii kaua valuta ära ja mitte kui midagi. Saadeti sünnitustuppa ja käsiti magada, no et kuna mingit aktiivset tegevust veel ei toimu.

Herlend jäi kohe tooli magama, mina püüdsin pikali olla, kuid üle poole tunni ei saanud. Valus oli.

Edasi on suhtkoht segane:
- aeg läks kiiresti;
- kogu aeg oli valus;
- püüdsin ise valude vahet vaadata- ei saanud aru, millal üks algas, teine lõppes... ja kui sain, siis unustasin kella vaadata;
- ajasin Herlendi üles, et ta kella vaataks... aga ma ei suutnud talle eriti järjepidevalt öelda, et millal üks valu algas ja teine lõppes;
- toodi süüa- mul oli kõht nii tühi... aga see üks lonks kohvi tuli varsti uuesti välja; (kõht oli ikka tühi!!!!);
- mingeid muid märke sünnitusest peale pidevate valude ikka ei olnud... ja valud polnud ka ikka veel regulaarsed;
- lasin u kl 9 läbi Herlendil mulle küsida selle puki, millega käia saab- esimest korda avastas personal siis uuesti mu olemasolu- ehk et nad arvasid, et ma magan!!!!;
- ma ei tea, mis ma tegin kogu see aeg, sest- ringi ma eriti kõndida ei jõudnud... palli peal proovsin mõne korra olla, aga ei meeldinud... 2 korda olin u 30 min järjest dushi all... aga rohkem ma ei tea, et mis ma tegin kogu selle 5 tundi. Dushi all laulsin igatahes Taize laule endamisi.

Kl 11 paiku tuldi siis esimest korda avatust uuesti mõõtma! Eelmise sünnituse ajal käidi avatust mõõtmas ikka väga tihedalt. Enne seda olin just jõudnud küsida, et äkki ma saaks midagi valuvaigistavat, sest tõesti on kogu aeg valus olnud.

Oh üllatust- täisavatus!!! Kiirelt komandeeriti ämmaemandada ja muud vajalikud isikud kohale. Mulle öeldi ainult, et kui tunned vajadust pressida, siis seda EI TOHI teha!!!

Tore- lõpuks on tibu kohal, nemad pole mu vastu viimased tunnid keegi huvi tundnud, seda ma ka ei tea, millega Herlend tegeles, sest ma ei mäleta- nüüd on aga ainuke käsk, et ma ei tohi pressida!!!

Üldse kõik märgid sünnitusest, mida olin üle kuu aja iga päev oodanud, tekkisid sünnituse viimases pooles. Nt eraldus limakord ja süda oli paha. Veed ei olnud lõpuni ära tulnud ja valmistuti neid avama. Nii kui lauale pikali sain ja nad mõtlesid mind torkima hakata, tulid veed ära!

Arst küsis muudkui, et millal valud tõsisemaks läksid! Ma seletasin mitu korda, et kogu aeg olid ebaregulaarsed ja minu arust oli pidevalt ühtlaselt valus. Ta ei uskunud! Seletasin uuesti! Lõpuks Herlend ütles neile, et no näiteks kl 9 läksid valud regulaarseks :D Tänan!

Edasi läks kiiresti! Kõige hullem oli esimese valu kolmas press, kui poja pea hakkas osaliselt välja tulema, aga siis ma ei jõudnud edasi pressida ja nii ta jäi seisma. Õnneks vajus ta mõne aja pärast natuke tagasi ja mul polnud enam nii valus. Teist valu tuli tükk aega oodata... aga lõpuks see tuli ja pojake sai välja pressitud.

Üleni sinine tomp anti mulle kõhule:
"Meie poja! Pisikene! Päriselt olemas..."

Eelmisel korral sellega mulle haiget tegemine lõppes ja peale poja kättesaamist ei olnud enam midagi valusat. Seekord aga oli platsenta väljumine ka paha-paha (kaalus 870 gr) ja õmblemine ka. Ütlesin ämmaemandale, kes seda tegi, et ta teeb ahiget. Ta arvas, et ta ongi karmi käega. Palusin seda mujal rakendada. :) Ehk et tegelikult oli meil siis juba lõbus. Õmblustest sain ühe sisemise õmbluse, seda imelikum, et see oli valusam kui eelmisel korral.

Seega ise istusin- astusin juba peale sünnituslaualt mahatulekut! Mathiasega ei saanud 2 nädalat korralikult istuda. Mul endal ei tehtud pärast isegi vereproovi, kuigi öeldi, et kaotasin palju verd. Seega ma ei teagi, mis peale sünnitust hg jms oli. Enne sünnitust oli hg 112.

Seega lõppkokkuvõttes sünnitasin peaaegu enamus aega seekord üksi ehk et keegi ei kontrollinud. Seega puudus mul täielik ülevaade, mis seisus sünnitus on ehk et kui kaua umbes veel jäänud on.

Kogu aeg ootasin, et tibu vajuks alla ära... seda ei juhtunud kuni lõpuni.

Seega kõik, mida ma oskasin oodata EI JUHTUNUD! Äkki oli poja käes!!!

Nabanöör oli 2 korda ümber kaela ja seetõttu oli poja sinine. Ootasin tükk aega, et ta häält teeks... ja siis hakkas sealt hale vaikne niuks-niuks. Loomulikult tuli pisar silma!!!

Nabanöör oli 95 cm. See pidi VÄGA pikk olema.

Poja tehti korda ja anti issile, kes hakkas siis kohe kõigile helistama. Kaalumise järel ma muidugi ei uskunud, et kas tõesti ütles ämmaemand 4900 gr??? Pidi ju umbes 4kg poja tulema??? Ja enne pikkuse mõõtmist tegime oma panused- ma arvasin, et 54 cm, nagu Mathias, Herlend pakkus 56 cm. Tegelikult oli 57 cm!!! Ma ostsin ekstra veel 56 nr riideid juurde, kuna mul MAthiase ajast nii väikeseid ei olnud eriti :D

Ja üldse oli siis juba kõik hästi... minul küll oli sel ajal veel tegemist platsenta ja õmblemisega, aga ikkagi vahet polnud enam- poja oli elusalt ja tervelt minu seest väljas!

Loomulikult sain kiita, et nii suure poja niiviisi ise ära sünnitasin ja ise veel nii terveks jäin. Valude ajal olin tubli olnud, et ennast käkru ei tõmmanud jne-jne.

Seega täitsa ise sünnitasin ja minuga on kõik korras. Poja puhul jälgitakse kaalus juurdevõtmist ja kollasust, kuna ta nii suur on. Tagantjärgi ma küll ei mäleta tõesti sellest sünnitusest väga palju, sest lõppkokkuvõttes läks see nii kiiresti mööda ja ma ei jõudnud mitte midagi teha oma arust (jalutada, dushi all käia ehk kõike, mis peaks sünnitusele kaasa aitama). Ja äkki oligi hea, et kogu see personal ei suutnud mind sünnitamisel segada ja ma ei pidanud lõputult ktg masina all istuma... nii sain keskenduda sünnitamisele!

Tehtud!

Joosep Kruusmann

2011-02-05T12:16:00.004+02:00

Tere!
Mina olen Joosep. Sündisin 4.02.2011 kell 11.36, kaalusin üllatuslikult 4900 gr ja olin 57 cm pikk.
Emme ütles, et sünnitus oli täitsa teistmoodi kui suure vennaga. Kõik läks hästi ja meiega on kõik korras. Emme on igatahes paremas seisus kui peale venna sünnitamist. Kuna mul oli sündides nabanöör 2 korda ümber kaela (nagu vennalgi), siis olin algul üleni sinine. Nüüd hakkan juba värvi muutma. Mul on samasugune nöbinina, nagu vennal, aga minu juuksed on mustad. Vähemalt praegu.
Varsti saame ehk koju. Oma sugulastega saan aga arvatavasti kokku märtsikuus emme sünnipäeval!

ESIMENE sündinud :)

2011-02-03T21:25:00.003+02:00

Esimene minu "kahest lapsest" on nüüd sündinud ehk et MINU ELU ESIMENE RAAMAT ON ILMUNUD! Appi, ma pole enam üldse kindel, kui õnnelik ma selle üle olen. Eks seda oskan pärast öelda. Esiteks juba seetõttu, et ma enam ei mäletagi, mis ma sinna kokku kirjutasin... ma pean nüüd ise ka selle ostma ja uuesti läbi lugema :)

Rohkem infot raamatu kohta Tänapäeva kodulehelt!

Ja netipoodides vähemalt on ka juba müügil. Näiteks Apollos (ma ju loomulikult kohe kontrollisin).

Kusjuures ma pean vist Herlendi saatma endale ühte ostma... ma ei saa ju ise minna (a)

2in1

2011-01-31T14:39:00.003+02:00

Ikka veel kaks ühes!
Ja kuna mu esimene tähtaeg on alles 2.veebruaril ja teine 5.veebruaril, siis EI OLE MÕTET IGA PÄEV ÜLLATUDA, ET MA IKKA VEEL ÜHES TÜKIS RINGI KÄIN!

Kõigile, kes veel suudavad 2 kordagi päeva jooksul mu käest sünnituse kohta küsida, neile hakkan helistama iga kord öösel nt WC-s käies, et teavitada:
"Ei, laps ei ole ikka veel sündinud!!!"

Sobib?

Sinu tark laps!

2011-01-31T14:34:00.004+02:00

Kirjutasin lugemisblogis ülevaate viimasest loetud raamatust: Jesper Juul "Sinu tark laps". Siinkohal tahaks korrata raamatust leitud arusaama: oma lapsi saame KASVATADA ja mõjutada umbes esimesed 3-4 eluaastat. Seejärel teevad oma töö sõbrad, ühiskond jms.

Laps peab aru saama, et ta on armas-kallis lihtsalt seepärast, et TA ON OLEMAS! Laps ei pea terve elu pingutama, et ennast vanematele tõestada, et nende armastust väärida! Vanematel pole õigust last kritiseerida seetõttu, et lapsed teevad vanematest erinevaid valikuid (kui vanemad nii teevad, siis saavadki lapsed signaalili, et nad pole väärtuslikud ja armastatud sellisena, nagu nad on).

jne-jne

Soovitan lugeda kõigil, kellel on tegemist laste või lastelastega... see annab hea pildi sellest, milliseid vigu teeme oma laste kasvatamisel seetõttu, et meiega on kunagi samamoodi käitutud!

"Selles ju elu mõte ongi!"

2011-01-26T11:26:00.003+02:00

Käisime eile Endlas "Isa" etendust vaatamas. Jan Uuspõld peaosas. Tema varasemate tegemiste põhjal on mul selle mehe kohta "väikeste eelarvamustega suhtumine" tekkinud, aga Karini käsul tuli näidend ära vaadata.

Hmm, iseenesest oli see lihtsalt noore pere reality-show :-) Naljakas oli küll, aga lõppkokkuvõttes meil see kõik ju läbi tehtud :) Rasmus küll küsis vahepeal kõrvalt, et "kas see on võimalik?" jne ja Herlend siis muudkui noogutas.

Aga eks tegelikult on kõik need raamatud ja näidendid jms, mis meile meie oma tegemised ette näitavad, väga head. Selle sees elades tundub, et "appi, see juhtub ainult meiega!". Aga kui asi laval ette mängitakse, siis järelikult ei saa me ikka ainsad olla :)

Teistpidi kui tõesti enne lapse saamist näed etendusest, et asi nii hull ongi... siis "sellepärast me välja suremegi!" :)

Ei tahaks küll lõppu ära rääkida... aga mulle meeldis, et etendus lõppes nii, nagu ma ise asjast aru saan: SELLES JU ELU MÕTE ONGI!

Nüüd siis värskendav meeldetuletus sünnitusest ja beebi esimestest elukuudest üle elatud ja ootame, millal meie oma reaalne praktika jälle pihta hakkab! :)

Unestreik

2011-01-20T23:49:00.002+02:00

Ega me ei lootnudki, et see nii lihtsalt läheb. Ehk siis tänase lõuna- ja nüüd ka õhtuune eelse aja veetsime pojakesega unevõitlust pidades. Ehk siis õhtul hakkasime tavapäraselt kl 20 magama minema (ehk kl 20 oli voodis), aga magama jäi lõpuks veidi enne 23-e. Sellist tralli ei mäletagi enam... aga no täna avastas ta lihtsalt lõpuks, et uuest voodist saab ju ise välja tulla ja ei peagi magama minema siis, kui vanemad ütlevad.

Seega homne lasteaiapäev jääb vahele, kuid ehk saame nädalavahetusega magamise korda. Oma tuppa kolimine läks ju üldiselt valutult, seega ehk saame uue voodiga ka kõik korda. Iseenesest on ta praegu päris vaimustunud kõigist oma uutest asjadest ja lepib täiesti, et näiteks tema vana voodi on nüüd "titabeebi" või "venna" voodi.

Suure poisi voodi

2011-01-18T23:43:00.001+02:00

Lõpuks jõudsime nii kaugele, et suure poisi voodi jõudis kohale ja veel suuremad poisid (ehk issi ja onu) panid selle kohe kokku ka. Tegelikult küll vaid ühe osa, kuna me tellisime ju nari.
Mathias sai teise tuppa kolitud juba mõnda aega tagasi, aga siiani magas jätkuvalt võrevoodis. Seda suurem oli meie üllatus, kui täna õhtul uues voodis jäi magama nii, et käisime vaid korra vaatamas.

Fotol näide sellest, kuidas Mathias peale voodiriiete kordapanekut kohe voodisse ronis ja teatas, et tema läheb tuttu! Enne aga loeb mõmmile (kes on tegelikult kutsu) ja kiisule raamatut (nii, nagu me ikka iga lõuna- ja õhtuune eel loeme).

Valimised lähenevad

2011-01-13T15:02:00.001+02:00

Mulle tundub, et seekord on enne valimisi igasugust segadust ja hägusust rohkem. Kõik on kuidagi ebakindlad, ei ole konkreetseid vastuseid ja seisukohavõtte.

Kuulasin täna Vikerraadiost Reporteritundi, kus räägiti meie valimissüsteemist. Seega tahtsingi ka kõigile teistele meelde tuletada, et valimistel pole esmatähtis see, millisesse järjekorda erakonnad oma nimekirjas kandidaadid pannud. Esmatähtis on ikka iga valija hääl. Kui valijad nii otsustavad, siis võib just nimekirja viimane kandidaat osutuda edukaimaks ja seega ka (muude tingimuste täitmisel) valituks.

Üksikkandidaadid võivad küll Riigikokku saada, kuid sealne töökord ei soosi üksikkandidaate. Nimelt tehakse enamus tööst ära komisjonides, kuid komisjonidesse ei saa üksikkandidaadid kuuluda.

Need siis mõned mõtted oma valikute tegemiseks vähem kui 2 kuu pärast.

Lõpupidu!!!

2011-01-12T07:34:00.004+02:00

Foto tulemuste teavitamiselt 2010.a veebruaris (foto Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt)

Ja ma ei läinudki enne vanaks ja halliks, vaid jõudsin ära oodata:
minu esimene raamat "Lõpupidu" on ilmuvate raamatute nimekirjas, mis tähendab, et ilmub lähikuudel!!!

Ma olen seda umbes aasta aega oodanud, sest noorteromaanivõistluse tulemused avaldati eelmise aasta veebruaris. Märtsis juba uue konkursi tähtaeg... aga selleks ajaks ma vist midagi ei valmis ei saa.

Ma loen praegu ise ühte sama konkursi raamatut ja see mulle kohe üldse ei meeldi... ma ei hakka seda isegi kusagil arvustama... seega seda enam on mul paanika, et kas minu raamat on samamoodi ikka üldse valmis ilmumiseks..... :S Aga no igatahes nüüd ta ilmub :)

Head uut aastat!

2011-01-06T19:56:00.002+02:00

Head uut aastat kõigile!!!

Viimased nädalad on olnud sama tegusad kui kõik eelmised!
Püüan veel kiirelt lugeda, kirjutada ja muid projekte teha, et peale titabeebi sündi olla valmis mõningaseks pausiks. Peale oma seniste projektide üritan nüüd hakata juhendaja juhendamisel oma magistritööst teadusartiklit kirjutama. Kui hästi läheb, siis mõne kuu pärast ehk on miskit valmis. Üldiselt on see täiesti uus mõte ja kogemus minu jaoks ning mul pole õrna aimugi, et kas saan sellega hakkama.

Täna sai lõpetatud Videviku saaga kolmas raamat "Päikesevarjutus". Arvamus kirjas ikka mu lugemisblogis!

Eile käisime Mathiasega linnas ja ostsime titabeebile voodi ääre ning voodiriided. Samuti pesin täna lõpuks kõik pisikesed riided ära ja koos Mathiasega panime need kuivama ka. Naljakas on vaadata, kuidas Mathias saab täitsa aru, et mis on titabeebi asjad ja talle jääb kõik jutt meelde... aga samas arvan, et tegelikult on ta täitsa hämmingus, et mis titast me Herlendiga muudkui räägime. :)

Üldiselt hakkavad ka muud asjad juba ostetud saama. Mathiase uus voodi peaks ka järgmisel nädalal kohale jõudma. Raha kulub ikka ilusti :)

Nii et mõned nädalad veel oodata ja siis on juba täitsa teistsugune elu jälle... aga eks me saame hakkama! Siiani ju kõigega toime tuldud, mis edaspidigi üle jääb! :)

Meie

2010-12-17T20:55:00.005+02:00

Veel mõned fotod viimasest fotosessioonist Stuudio 8-s!

Timbulimbu ja talv

2010-12-16T20:24:00.000+02:00

Täna käisime Mathiasega Endla teatris vaatamas lasteetendust "Timbulimbu ja talv".
Loomulikult oli mul enne tohutu ärevus, et kuidas meil läheb... aga samas kui on peaaegu koduõues võimalus lapsele uusi elamusi pakkuda, siis miks ma ei peaks seda kasutama.
Terve etenduse küll rääkisin talle, et mis toimub ja aitasin asjadele tähelepanu pöörata või mõista ja nii meil läks lõpuks väga ilusti. Vaatasime terve etenduse ära ja nüüd poja räägib issile asju, mida ta seal nägi ja laulab "edasi, edasi..." :-)

Fotograafimas :)

2010-12-11T20:31:00.005+02:00

Detsembrikuu algul jõudsime lõpuks perekondlikult fotograafi juurde. Tegelikult oli plaanis minna eelmisel aastal, kui Mathias sai 1-aastaseks... aga no jõudsime nüüd, kui ta oli veidi üle 2.
Poja sai paar päeva enne pildistamist mingi vaktsineerimise, mis tekitas talle palaviku. Seega pildistamisele eelneval ööl olime pojaga kahekesi pool ööd üleval ja no eks see on ka fotodelt näha.
Stuudio 8-s on aga vahva fotograaf Sigrid Absalon, kes hoolimata meie nässusolekust ikkagi väga hea töö ära tegi! Järgmisel korral ikka tema juurde! :)
Aga varsti juba neljakesi ilusaid pilte püüdma :-)

Homme on ka päev!

2010-12-10T20:18:00.000+02:00

Minu esimene täiskasvanute romaanike pealkirjaga "Homme on ka päev" sai valmis! Käsikiri siis.
Hetkel siis nii valmis, et viisin ühele toredale pädevale inimesele ülelugemiseks ja kui ta ütleb, et tuleb otsast pihta hakata, eks siis tuleb :)

Ühtepidi on tohutu kergendus... asi, millega olen umbes 3 aasta jooksul tegelenud, on minu käest välja antud...

Teistpidi on ikka jõle kahtlane tunne "oma pisike" kellegi kätte ära anda... lugemiseks... arvustamiseks... Enda kirjutatud tekst on ju ikkagi jube isiklik ja kuidagi privaatne... ja nüüd lasta keegi teine seda lugema... Et ise võid ju rahul olla, aga kui teistele üldse ei meeldi... no ja kõik need teised kahtlused... aga ma püüan sellele mitte mõelda, sest juba on uued plaanid ja mõtted kirjutamiseks ja kuna üks projekt eest lõpetatud, siis võimalus ka midagi uut käsile võtta! :)

Tuhkatriinu

2010-12-08T22:45:00.000+02:00

Käisime Kariniga ennast kultuurselt harimas ehk siis Estonia teatris "Tuhkatriinu" ooperit vaatamas. Minu esimene ooperi kogemus ja täitsa meeldiv oli.
Estonia teater on küll selline koht, kuhu ma olen aastaid tahtnud minna, aga kuidagi pole jõudnud. Isegi Tallinnas elades mitte :( Aga eks üheks põhjuseks on olnud ka see, et igaüks sinna kaasa ei tuleks.
Hea, kui elu ekstreemsemateks juhtumiteks on sul olemas õed! :)

p.s. nüüd ma saan kohe õiendada, et ooperis käimist ekstreemseks nimetan.

Lugemishaige

2010-12-06T20:57:00.002+02:00

Appi, ma ajan ennast hulluks!
Lugesin praegu hunnikut kirjandusblogisid ja sain pika nimekirja raamatutest, mida lugeda tahan. Rääkimata sellest, et kolme raamatukogu erinevad raamatud+ enda ostetud seisavad riiulis... ja Karini raamatud maal laua peal... jne.

Aga mul on enda raamatuga veel tööd teha ja ma tahan selle lõpuks valmis saada, enne kui teiste teoseid jälle nautima hakkan (kuigi ühe raamatu olen ikka igas kuus korralikult läbi lugenud, nagu näha mu lugemisblogist). Samas järgmise aasta algul tahaks ikka noorteromaanivõistlusele ka ühe teose kirjutada ja selle tähtaeg on juba 1.märtsil. Mul on kaua peas keerelnud mõte olemas... aga enne tuleb eelmine ära lõpetada...

Lihtsalt SEEKORD ma olen realist ja tean, et terve veebruarikuu jooksul pole mul mõtet ühtegi sellist tegevust oma ellu planeerida, sest siis olen ainult oma armsate pisipõnnide päralt!!! Ja see saab ka vahva olema... kuigi mulle tõesti meeldib terve öö järgjest magada :)

"Mine ära!"

2010-12-05T20:50:00.001+02:00

"Mine ära!" teatas Mathias issile, kui see istus tugitooli, kust Mathias meile kõigile (kujutletavaid) komme ja saia tõi.
Ise oleks ju samamoodi öelnud, kui keegi oleks sinu söögikorvi istunud :-)

Viimasel ajal on meil üldse populaarsed igasugused kujutletavad mängud. Ma ei teadnud, et 2-aastane juba nii palju fantaseerida oskab. Enne lõunaund loeme juttu, kus uneloov kadus ära. Järgmisel päeval käis Mathias kõik voodi nurgad läbi ja otsis liiva ning ühest nurgast leidis ja tõi selle raamatu pildil olevale onule, kellel uneliiv kadunud oli.

Ja teine mõnus üllatus on neljasõnalised laused. Enamasti on need stiilis: "Kas sa putru/suppi vms tahad?" (mis enamasti tähendab, et tema tahab, et ma tema käest nii küsiksin) :-)

Ja nüüd on meil vabandamine moes. Nimelt kui Mathias midagi katki teeb või miski pahasti läheb, siis tuleb ise meie juurde ja ütleb: "Lepime ära!", mis tähendab, et peame tegema musi ja kalli ja siis on kõik jälle hästi. Eks me oleme talle nii alati õpetanud... nüüd tuleb loota, et ta ei arva, et kõike võib teha, kui pärast andeks paluda. Aga no mõned täiskasvanudki arvavad, et asjad nii käivadki, et tee, aga peaasi, et pärast andeks palud ja siis on kõik hästi. Aga meie laps peab teadma, et andekspalumine toimib ikka ainult siis, kui pahad asjad juhtuvad kogemata.

Samuti jõudsime täna lõpuks fotograafi juurde. Kuigi lubasime, et teeme pilte vaid Mathiasega või pojast üksi, siis murdsime seda... ja tegime kahekesi/kolmekesi ainult kõhubeebiga pilte ka. Me lihtsalt mõtlesime, et kui Mathiast oodates ei jõudnud fotograafi juurde, siis pole aus teise lapsega teisiti käituda... aga see läks kuidagi nii sujuvalt. Nüüd peame nädalakese ootama, et saaks pildid kätte!

Palju õnne, Mathias!

2010-11-29T13:16:00.005+02:00

Meie väike pere!

Tegelikult ei usu ma siiamaani, et sellest on juba 2 aastat möödas! Nimelt sai siis meie pisipoja täna 2-aastaseks. Eile sai lasteaia saalis selle auks ka väike pidu maha peetud. Suur tänu kõigile, kes kohale tulid!!! Hea oli teid kõiki näha.

Kuna Mathiasel on viimane nädal magamine täitsa sassis, siis peo alguse magas ta ilusti maha. Lõpuks pidin ta üles ajama, seega kohale jõudes oli poja natuke unesassis ja ei saanud aru, et mida nad kõik tahavad. Kui kõik aga õnnitlema hakkasid, siis naljakas oli vaadata, et mõne aja pärast tuli "sünnipäevalapse-professionaalsus" sisse- kui algul püüdis igasse kinkekotti sisse vaadata, siis mõne aja pärast õppis selgeks, et kotid tuleb vastu võtta ja seljataha hunnikusse panna ning siis uuesti järgmiste õnnitlejate poole pöörata.

Peale sünnipäeva kordas muudkui kodus, et "palju õnne- aitäh!"
p.s. rohkem pilte minu facebooki albumis!

Peale külaliste lahkumist- "Puhkama lähen!" (jah, tõesti ta ütles nii ja ma ei tea, kust ta selle lause võttis)

Kingiraamatuid uurimas!

Lõpuks anti süüa kah!

IRL aastalõpu vastuvõtt

2010-11-27T23:12:00.000+02:00

Täna käisime Ammende Villas Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnumaa osakonna aastalõpu vastuvõtul. Pikemalt on sellest jällegi kirjutanud Urmas Saard oma blogis. Foto on samuti Urmas Saardi tehtud ja "virutatud" sellest samast blogist.

Heifer koolitus

2010-11-20T23:14:00.000+02:00

Tänase päeva veetsime Suigu rahvamajas. Kuna eile õhtul sai u kl 23 tehtud otsus, et läheme Pärnusse bowlingut mängima, siis oli tänane päev natuke unine. See aga ei takistanud päeva nautimast! :-)

Tegemist oli siis Heifer programmi koolitusega. Tegemist projektiga, mille raames on osalevatel peredel võimalik saada loomi ja omavahel vahetada teadmisi. Tulevaseks kohustuseks endal hiljem sama väärtusega loomad edasi anda. Meie huvi on loomulikult küülikutega seotud.

Ma ei jõua ära oodata aega, kui minu facebooki farmimisest saab päris farmimine :-) Tegelikult pole ma aga loomulikult kindel, kas ma ikka olen valmis selleks, et maa harimiseks või looma toitmiseks ei piisa enam ühest hiireklikist, vaid tuleb rohkem vaeva näha ...hmmm... aga igatahes liigume jätkuvalt sinna poole!

Kristlikud väärtused Eesti poliitikas 2010

2010-11-19T22:46:00.000+02:00

Hoolimata eelkirjeldatud "seiklustest" jõudsin väikese hilinemisega kauaoodatud konverentsile Riigikogu konverentsisaalis.
Mitmed ettekandjad rääkisid olukorrast Soomes. Olga Schihalejev tutvustas kristluse olukorda meie uues õppekavas ja ka õpikutes. Kuna religiooniõpetus on sügisest õpilastele järkjärgult kättesaadavam, siis laieneb ka minu tööpõld. Peab ennast uuesti täiendama hakkama! :)

Iseenesest kordasidki mitmed esinejad mõtet, et religiooniõpetuses ja kristlike väärtuste edastamises oleneb palju õpetajast. Meie kultuur ja kõik ümbritsev on otseselt kristlusega seotud ja selle vastu vaielda oleks lihtsalt kitsarinnaline ja harimatu. Samas saab õpetaja seda nii ajaloos, kirjanduses vm ainetes või religiooniõpetuses edasi anda huvitavalt ja nii, et õpilane näeks asjade vahel seoseid. Teiselt poolt võib just õpetaja õpilase jaoks kõik väga keeruliseks ja igavaks teha. Aga eks nii on see kõigi teemade puhul!

Erakondade esinejate paneeldiskussiooni ajal oli huvitav valimiste eelne situatsioon, kus "esinejad olid väga auditooriumi tundlikud" ehk siis enamus erakondi on meil kristlike väärtuste esindajad! :) Reformierakonna kohta ütlesid muidugi mitmed kaasesinejad, et konverentsil kinnitas küll Igor Gräzin, et toetab kristlikke väärtusi, kuid religiooni ja poühakodasid puudutavatel teemadel pidavat Riigikogus tal ja ülejäänud reformierakondlastel hoopis teine seisukoht olema.
IRLi liikmena ei olnud ma üllatunud, et Mart Laar rõhutas kristlike väärtuste osa IRLi põhimõtetes, sest see on ka üks suur põhjus, et miks mina just selle erakonna liige olen.

Meeldiv oli ka lõunalauas ja kohvipausi ajal vestelda meeldivate tuttavatega, keda ammu pole näinud. See pani kohe jälle tundma, et isegi mitmeaastase tegevuspausi ajal ma polegi ikka veel päris unustatud... ja et on viimane aeg uuesti aktiivselt tegutsema hakata! :-)

Päeva rekordi omanik!

2010-11-19T21:40:00.000+02:00

Käisin täna Tallinnas konverentsil.
See toimus riigikogu konverentsisaalis, seega sissesaamiseks tuli kindlasti ID kaart kaasa võtta. Mul on ID kaart alati rahakotis, seega kontrollisin seda igaks juhuks alles Vaimõisas.
Ei olnud rahakotis!
Tuli meelde, et eelmisel nädalal käisime teatris ja andsin oma ID-kaardi Herlendi taskusse, kui äkki netipiletite ümbervahetamisel peaks keegi mind "tuvastada" tahtma.
Ümberpöörd ja tagasi Libatse poole. Ehk siis planeeritud ajaga tuli 84 kilomeetrit rohkem sõita. Sõitsingi. Kiiresti sõitsin. Leppisin endaga kokku, et kui koju tagasi minnes politseile vahele jään, siis enam Tallinnasse ei lähe. Ei jäänud vahele.
Alles Kernus jäin. Enne Kernut mõõdeti. Möödasõidu ajal. Mingist vanast Passatist mõõdeti. 39 km üle lubatud kiiruse.
Pidavat olema päeva rekord. Politseionu siis küsis ka, et noh, kas on hea auto? "Liiga hea järelikult, sest muidu ma siin ei istuks," oli ainus, mis oskasin vastata.

Nüüd pean/saan kirjutada vastulause ja siis alles otsustatakse, et palju trahvi saan. Aga oleks 40 km üle olnud, oleks asi hullem olnud. Hea on, et ma sellel teelõigul aeglasemalt sõitsin, kui enamus teed! :)
Ja ma ei saa sellest vastulause teemast aru- mida ma kirjutan, kui ma tean, mida ma tegin? Kuidas saab trahvi suurus oleneda sellest, mida ma neile sinna põhjenduseks kirjutan???

Riigikogu valimistest

2010-11-09T00:23:00.001+02:00

Foto pärit Urmas Saardi blogist
Muude tegemiste vahel käisime eelmisel laupäeval ka IRL infotoa avamisel Port Arturis. Kuna nüüdsel ajal teemaks ikka valimised, siis minu jaoks saab ka üha aktiivsemaks küsimus, et keda valida... ja kes võiks üldse kandideerida.

Maaja Kallast kirjutas sellest hästi ühes Maalehe artiklis:
"Riigikogu valimised lähenevad. Kas tõesti eelistatakse jälle lehvivaid lokke, artiste, sportlasi ja teisi kenasid inimesi, samas kui vanade Euroopa kultuuririikide parlamentides istuvad enamasti juriidilise ja majandusalase kõrgharidusega spetsialistid."

Seega valimistega seoses usun, et Riigikogu kandidaat võiks:
1. tuntud olla mujalt, kui vaid seltskonna ajakirjade veergudelt,
2. omada Riigikogu töös kaasaaitavat (kõrg)haridust,
3. olla valmis valituks saamise korral tegelikult ka Riigikogus tööd tegema (ehk et mitte lihtsalt hääli korjama minna).

Ühel päeval loodan ise igatahes ka Riigikokku kandideerida. Ma usun jätkuvalt, et tööd saab ära teha igal tasandil. Samas usun ma, et selle asemel, et vinguda, kuidas seal on ainult ebakompetentsed inimesed, tasub ise midagi ette võtta ja proovida ise sama asjaga hakkama saada (selle asemel, et lihtsalt teisi kritiseerida).

No aga viimased aastad olen ma ühiskondlikult küllaltku passiivne olnud ja peaaegu täiskohaga ema ja üliõpilase amet ei soosi Riigikogu valimistel häälte korjamist (nii vähemalt targemate poolt arvatakse!!!)... seega eesmärgi täitmiseks tuleb eelnevalt jälle asjalikuks hakata. Huvitav, millised ametid siis ema ja üliõpilase omast aktsepteeritavamad on?!?

Tsuh- tsuh... piilupart...

2010-11-08T21:56:00.002+02:00

Meie poja hakkas eelmisel nädalavahetusel mulle mänguhoos rongisõitu laulma. Tal ei ole seda ühegi lauluplaadi peal, kodus me seda ei laula ja muusikakooli lauluõpetaja (kelle ma täna üle kuulasin) väitis, et muusikatunnis nad seda pole õppinud. Rühma kasvatajaid ma pole veel üle kuulanud, aga kahtlustan neid :) Tegelikult on asi selles, ma lihtsalt jäin Mathiast seal põrandal tema vastas istudes suu ammuli vahtima, sest see oli selline üllatus. Jah, ta ei laula täisversiooni, aga igast reast tuttavad kohad (tsuh-tsuh... piilupart... rattataa... jne) ja ülejäänud kohad noogutab rütmi täis, nii et täiesti arusaadav kompott. Oi, ma olin nii õnnelik ja uhke!

Muusikakoolis on viimased korrad ka nii hästi läinud. Aga no ta käib ju seal juba teist aastat ka, seega midagi peab ju külge jääma :)

Ja praegu olen ma ülimalt õnnelik, et peale seda, kui Mathias oktoobris nädalakese haige oli, on ta nüüd terve! On ju nii, et me ei pane tähele, kui laps (või ise!) terve on, aga kui on haige, siis ju kogu maailm ja kõik tegemised seisavad. Seega täna olen õnnelik, et ta on terve!!! Eelmisel nädalal oli lasteaias ka mõni päev vaid 2 last (nimekirjas on 18 last nende rühmas). Ülejäänud pidid enamuses haiged olema. Täna oli lasteaia hoolekogu ja seal küsisin veel üle ka, et kas tõesti nii palju haigeid ja pidigi nii olema! Seda enam olen õnnelik!

(ja kuna ma pole ebausklik, siis ei usu ärasõnumisse, seega kui mu laps nüüd haigeks jääb, siis see EI OLE sellepärast, et ma siin õnnelik olen) :P

Täna sain kirjastus Tänapäev blogist ka selle vastuse, et minu esimene noorteromaan sel aastal ei ilmugi. Nad annavad nüüd igasuguseid muid raamatuid aasta lõpuni välja ja noorteromaanivõistluse teostega jätkavad alles järgmisel aastal. See-eest hakkab mul järgmine "asi" valmis saama. Kui Mathias ilusti edasi terve on ja 3 korda nädalas lasteaias käib, nii et ma saan hommikuti tööd teha, siis... varsti saab valmis :)

Ajagraafikud sassis

2010-11-03T14:41:00.005+02:00

Ma avastasin, et peaks hakkama siia tihedamini Mathiase tegemistest kirjutama. Ma pean küll siiani tema beebiraamatut, aga sinna ei mahu eriti midagi ja tegelikult oli see ju mõeldud vaid esimeseks aastaks.
Viimaste päevade uueks oskuseks on tulnud kujutletavad mängud. Vähemalt mina pole seda eriti varem tähele pannud. Eile "võttis" poja ajalehest traktoreid ja "sõi" neid. Täna võttis voodist piima ja suppi hobusele (kes teeb muu-muu ja on tegelikult dinosaurus)ning hobune siis sõi neid käru seest, nii kaua kuni tal kõht täis sai.

Viimasel ajal on tulnud... või pigem kadunud lauakombed! Ilge võitlus on iga kord, et ta piimaga ei luristaks ja toitu lusikaga ei patsutaks, vaid et need ikka korralikult suhu jõuaksid (mitte laua alla Rotsule.

Peale kella keeramist pole me oma ajagraafikuid ikka veel korda saanud. Poja on enne lõunat ja õhtuti nii väsinud, aga eile tõusis kl 6 ja täna... 5.20 hommikul!!! Seega läksin talle ka lasteaeda varem järgi, sest viimased korrad on ta nii väsinud olnud, et kui järgi lähen, siis nutab! Ja selleks ma küll ju oma last lasteaeda ei pane, et ta seal nutaks. Täna saingi väga rõõmsa ja õnneliku lapse kätte! :)

Tänasesse päevaplaani mahub veel muusikakool... ja äkki jõuan ise ka veel veidi tööd teha! :)

Mis tuu on?

2010-11-02T20:54:00.002+02:00

Mathiase viimaste päevade küsimus on: "Mis tuu on?"
Mina ei tea, kust kohast ta selle on võtnud, sest meil on kodus ikka "see", mitte "tuu". :)
Täna leidis magamistoast riiete kuivatamisest kuivanud veelaigu, toppis oma mängulooma lehma ninapidi sinna sisse ja nõudis korduvalt: "Mis tuu on? Mis tuu on?" - no emme ja issi ju Rotsuga teevad nii, kui Rotsu tuppa pissib :)

Ralli hullud

2010-10-30T20:51:00.001+03:00

Tänase päeva veetsime Libatses rahvarallit vaadates. Kui Mathias enam "issi autot" ja "onu bemmi" ei viitsinud võistlemas vaadata, siis otsis ta muru seest konna. Vahepeal jalutas onuga rajast eemale, vaatas üle õla seljataha ja ütles mööduva auto kohta: "Hull!"

Eks tal oli õigus kah! :)

Mathias otsib konna!

Küülikute hindamine

2010-10-24T22:11:00.000+03:00

Ma siin tegelen ikka oma unistusega edasi- lolli järjekindlusega! :)
Igatahes täna käisin Tartus küülikute hindamise koolitusel. Mõned pildid Foxy Rabbits´i kodulehel!

Koju tulles tegin Lottale kohe kiirülevaatuse ja sain aru, et krants, mis krants! :) Aga äkki tulevikus saavad mul ikka ka mittekrantsid küülikud olema :) Näiteks varsti!

Kõrgushüppaja Lotta!

2010-09-27T20:59:00.000+03:00

See on Lotta! Jätkuvalt meie küülik, aga tšintšu puuris. Tšintšu puhul on normaalne, et ta kõigil platvormidel käib, aga Lottast me küll seda ei oodanud. Aga siin ta nüüd on! :)
Hea oli, et me tšintšu ronimistorud enne välja võtsime, muidu oleks Lotta neisse ka veel ronima hakanud... ja lihtsalt kinni jäänud! :P

Põssa söötmine

2010-09-13T22:32:00.000+03:00

Mathias sai Rootsist Caroli käest kingituseks rahapõssa ja kodus oli kohe vaja talle süüa anda! :-) Seega rändasid issi kogutud sendid rahapõssasse!

Meie kolm! :)

2010-09-13T22:27:00.000+03:00

Mina oma 1,5 pojaga St Paulis lõunasöögil :-)

Laulukooriga Rootsis

2010-09-13T22:14:00.001+03:00

9.-13.septembril olime Pärnu-Jakobi koguduse naiskooriga Rootsis külas sõpruskogudusel St Pauli koguduses Göteborgis. Seekordne reis oli minu jaoks tohutult lihtsam kui kevadine, kuna Mathias oli ju nüüd hulga vanem ja praeguseks käib meil elu suurel määral graafiku alusel. Ehk et ma saan päeva lihtsamalt planeerida, kui tean, millal ta umbes süüa ja magada tahab. Ja minu elu lihtsus või keerulisus olenebki ju ainult sellest, kuidas Mathiasel läheb :)

Mathias ja Roland!

2010-09-08T22:04:00.000+03:00

Meie väikesed nunnud Mathias ja Roland mänguhoos!

Kiired ajad on produktiivsemad!

2010-08-24T10:35:00.003+03:00

Kuna täna öösel tuli meile külaline, siis eile õhtul toimus suur koristus... tervelt pool tundi. No arvutituba tuli korda teha, mis tähendas, et mina pidin ennast oma suurtest paberimägedest läbi närima.
Ma leidsin terve hunniku ajakasutamise nimekirju. Nimelt terve eelmine kevad oli nii kiire, et iga nädala algul ja tihti ka igaks päevaks tegin nimekirja asjadest ja töödest, mis tuleb sel päeval ära teha. Isegi poolaasta tegevuse plaan oli olemas. ja see polnud nalja pärast, vaid tõesti oligi nii kiire, et kui asju ei planeerinud ja tähtaegu endale paika ei pannud ja neid ei järginud, siis oli jama. Nimelt asju oli nii palju korraga kaelas, et kui üks töö hilines, siis olin hädas kohe ka teistega.

Lõppkokkuvõttes on hea tõdeda, et põhimõtteliselt said kõik asjad tehtud. Ise ka enam aru ei saa, et kuidas. Ma olen nüüd 2 kuud täiesti lebotanud ja selline elutempo tundub endale ka hullumeelne.

ja siis üks armas peaaegu-sugulane ütles, et ta saab aru, miks ma tüdinenud olen, sest mul on kodus kindlasti nii igav ja üksik olla :D :D :D Ta soovitas mul endale tegevusi juurde otsida, et siis oleks elu ilusam! :P

Kusjuures nüüd on viimastel kuudel olnud mul mõned järgmised tegemised, mis tuleks ära teha... aga need ei saa sugugi tehtud.

See on ikka õige, et kes teeb, see jõuab. Ja kui sa tahad, et midagi tehtud saab, siis anna see inimesel, kellel on kõige kiirem- tal on töömeeleolu juba sees ja saab asjaga kiiremini hakkama kui mõni "kohalseisev" töötaja.

Emme ja issi koos pojaga!

2010-08-23T20:32:00.000+03:00

Koostöö!

2010-08-23T10:30:00.000+03:00

Kolime maale!

2010-08-22T22:11:00.000+03:00

Mathias remondib kaevu!

Mathias ehitab ahju!

Meil pole vist mõistusega kõik korras, aga suvi otsa ei suutnud me oma tallu kolida, kuid nüüd, kui väljas kallab vihma, on märg ja kõle, siis me otsustasime: kolime maale!
Vee suhtes me ikka veel ei tea, et mis saab ja kas sellest kaevust saab asja. Keskkütet ei jõudnud korda teha, vaid nüüd lasime ühe ahju korda teha. Tubadest võtab ilmet vaid magamistuba....

... aga mida muud ongi elamiseks vaja! Ikkagi oma kodu ju! :) Mu lilled on sel suvel kõik ära õitsenud nii, et ma ei näinudki ja üldse miski ei liigu, kui ikka sees ei ela. Eks näis, mis meie plaanist saab... aga normaalsed pole me vist kunagi olnud :P

p.s. hea, et meil Mathiase-sugune kõva töömees on. Nii on kolimise lootus hulga suurem!

Fotokas

2010-08-22T21:03:00.003+03:00

Me käisime täna endale digikat ostmas. Laps kasvab nii kiiresti, et tahaks ikka kõigist tema tegemistest jätkuvalt pilte teha.
Probleem on selles, et digika valimisel olid meil vaid 2 kriteeriumi:
1) sellega peab saama pildistada liikuvat last
2) ja liikuvat koera.

Esimene kriteerium on täidetud ja laps jääb ilusti peale... koerast on aga enamasti ainult saba pildil. Ma arvan, et meie digikas on ikkagi rikkis ja peab uue peale mõtlema :D :D :D

Siin siis kohe ka mõned näited esimese päeva fotosessioonidest :)

Mõnna-mõnna!

2010-08-16T13:35:00.002+03:00

Mathias Rennil mõnna-mõnnatamas! :)

Sõbrad raskustes

2010-08-13T23:44:00.000+03:00

Tegelikult vana tõde, aga tasub kordamist:

tõelised sõbrad selguvad rasketel aegadel. Lihtsatel ja lõbusatel aegadel on lihtne hea sõber olla, kuid need, kes suudavad meie kõrval olla ka rasketel ja kurbadel hetkedel, on inimesed, keda tasub enda kõrvale tahta ka headel aegadel.

Mathias lasteaiakas

2010-08-10T22:41:00.000+03:00

Tänasest on Mathias ka osaliselt lasteaialaps. Augustikuus käime õues mängimas, aga septembrist võetakse ta täitsa nimekirja ja hakkab paar päeva nädalas hommikuti käima. Äkki tulevikus rohkem ka. Oleneb, kuidas talle meeldib.

Ma tean küll, et lubasin, et minu laps ei hakka kunagi lasteaias käima... aga nagu näha, siis ma mõtlesin ümber :) Esiteks piilub Mathias kogu aeg meie maja taga oleva liivakasti poole ja küsib "tita? tita?". Teiseks ma lihtsalt ei suuda oma töödega hakkama saada 2 tunniga päevas (ehk Mathiase uneajal neid tehes), seega tuleb poja ära "komandeerida", et ma kodus veidi tööd tehtud saaksin.

Meie "pere"!

2010-07-24T23:58:00.000+03:00

Tänase päeva veetsime Kanepis Liise katsikutel. Järjekordselt sai meie armsalt suurenenud "perekond" fotole jäädvustatud.

Maja ja kirjasõna ehitamine

2010-07-22T23:17:00.002+03:00

Kuumaga võitlemise kõrval on meie peres praegu põhilisteks teemadeks ehitus ja kirjutamine. Ehk et Herlend ja co püüavad ikka üht-teist meie kodutalus ehitada ja mina teen nägu, et kirjutan. Ma ei tea jätkuvalt, et millal mu noorteraamat "Lõpupidu" täpselt ilmub, aga selle sarja esimesed on juba ilmunud. Seega lootust on:)
Praegu üritan midagi vanematele kirjutada... aga ise ütlen arglikult, et eks ta ikka mingi naisteka stiilis tuleb.
Aga vot kui päev otsa tegeled sellega, et kuumuses ellu jääda ja et pojal ka kõik hästi oleks, siis õhtul, kui Mathias magab, ei ole enam jõudu, et loominguline olla. Isegi kui tahaks... ja nii ma viimased päevad polegi enam midagi kirjutanud, kuigi olen erinevatest kohtadest üles korjanud mitu head mõtet käsiloleva raamatu jaoks.

Lugemisest püüan ka praegu hoiduda, sest muidu hakkaks mõni raamat otseselt mõjutama. Püüan vähemalt ühe korra lõpuni välja kirjutada ja seejärel teen pausi ja siis hakkan jälle ise lugema. Kusjuures käsilolevat "asja" alustasin ma juba 2007.a sügisel. Praegu on olemas 62 lehte :P

Uulu laager 2010

2010-07-01T23:04:00.000+03:00

Jällegi sai 5 toredat päeva Uulu laagris veedetud. Seekordne laager oli minu jaoks juba kuues. Nagu varem, andsin laulmise ja piiblitunde ning seekord tegin ka oma esimese hommikupalvuse. Tähti küll ei uskunud, et ma pole seal laagris kunagi hommikupalvust teinud, aga näed, täpselt nii see on. Ja isegi magistrikraad ei aidanud jalgade värisemist vähendada :)

Ilmad olid ilusad. Soojad, aga mitte üleliia. Laager lõppes just enne kuumalaine algust.

Seekordne laager oli minu jaoks jälle hulga lihtsam, kui paar eelmist. Kõik sujus kuidagi ilusti. Eks oma osa oli ka sellele, et Mathias oli nii tubli. Kuna tal on nüüd magamised enam-vähem paigas, siis sain mina ka oma päeva paremini planeerida. Ja laagris on selline asi väga oluline. Seega meil läks väga hästi!

Veronika tegi pilte ka:

Teoloogia magister ...või midagi...

2010-06-16T23:02:00.000+03:00

Ehk siis täna selgusid ametlikult lõpueksami tulemused, mis oli minu viimane takistus teel magistrikraadini. nüüd ma olen siis vist teoloogia magister kristliku kultuuriloo alal (täpsem nimetus selgub homme tunnistuselt).

Magistrieksami ja magistritöö koondtulemuseks oli B, mis on minu jaoks praegusi olusid arvestades VÄÄÄÄGGGGAAA HEA! Ma kartsin tõesti, et ma ei saa üldse läbi, sest 2 nädalat, mis pidid ainult õppimisele kuluma, läksid mõne muu projekti nahka. Ja see ei olnud minu valik...või siis ikka oli ka! :)

Seega ametlik lõpetamine homme, neljapäeval, 17.juunil. Kell 12 on jumalateenistus Pühavaimu kirikus ja seejärel kl 14 aktus Usuteaduse Instituudis.

Kuna mul on kogu aeg olnud vaja olulisemate asjadega tegeleda, siis avastasin täna, et homseks oleks vaja midagi lõpetamisele selga panna, soeng võiks olla ja muidu ka ilus. Seega tormasin lõuna ajal Mathiasega kõige EBAMEELDIVAMAT asja tegema: shoppama! Mathiasel oli õnneks uneaeg, seega ma ei viitsinud temaga kaua mööda poode ja proovikabiine ringi tuuseldada ja nentisin üsna kiiresti, et poodides pole midagi saada :) Eks ma siis homme hommikul kodus kapi ees nuputan, et kas mul on midagi selga panna või mitte.

Kui ma oleks 2 kuud tagasi arvanud, et kõigi oma projektidega praeguseks valmis saan (mida ma õnneks olen saanud), siis ma oleks ju võinud isegi lasta endale midagi õmmelda ja oleks võinud isegi juuksuri aja endale 2 kuud tagasi kinni panna... aga nagu öeldud- elus on olulisemaidki asju! Minul on oma isiklik pisike projekt, mis (KES) on hulga olulisem, kui üks lõpetamine (selle pidulik osa, ma mõtlen- tunnistus on oluline!). Seega panen homme Mathiase ilusti riidesse ja ise püüan lihtsalt hästi välja magada!

Aga VÄGA HEA TUNNE on küll! Mul on SUVEVAHEAEG!!!

Õpppimisest palumiseni?

2010-06-10T13:29:00.001+03:00

Huvitav, kas tulevase teoloogia magistri puhul toimiks see, kui mõni küsimus väga hästi ära õppida ja ülejäänud aeg pühendada palumisele (et eksamil ikka õiged küismused tuleksid)??? :D

Õppimisvõimetu

2010-06-10T13:21:00.002+03:00

Ma püüan... ausaõna, ma püüan targaks saada... aga mu mõistus ei tee enam koostööd. Minu mõistus on aru saanud, et kool on läbi ja enam ei pea õppima. Minu mõistus teab, et mul on ainepunktid koos ja magistrieksami osatöö (magistritöö) on tehtud, aga seda ta ei taipa, et lõpueksam on ju tegemata!!!

Ja siis mu laps ja koer mõtlevad ka, et praegu on parim aeg kogu aeg minu tähelepanu pärast kakelda. Ja ilmad on ilusad ja seega on oma talus vaja tööd teha, sest see on ju niiii vahva!

No Vana Testamendi ained on läbi "nuusutatud"... ja Uue Testamendi ainete küsimustele suutsin eile enam-vähem vastata.... täna siis kirikuajaloo juures....

Aga homme on MTÜ juhtide arenguprogrammi järgmine koolitus. Seekord teemaks finantsjuhtimine.
Ja laupäeval on kiriku laulupäev Tartus. Hommikul kl 10 algab proov, seega peab varakult sõitma hakkama. Laulupidu ise hakkab kl 17.
Esmaspäeval juba lõpueksam.
Kolmapäeval jälle volikogu.
Neljapäeval lõpupidu.

Peale jaanipäeva hakkab Pärnu praostkonna kristlik lastelaager Uulus.
Peale seda tuleb vist Balticale akordionit mängima minna jälle.

Nii see elu käibki! :)

Õiged asjad õigel ajal

2010-06-03T18:12:00.002+03:00

Ma tean, miks mõned (enamus?) asjad ei tule siis, kui meie tahame.

Sellepärast, et iga asja jaoks on oma aeg! Ja me ei pruugi seda kohe algul teada!:) Mina nüüd jälle tean! :)Et kõik head ja õiged soovid lähevad täide... aga omal ajal!

(lihtsalt tundus õige aeg ja koht selle vana tõe meenutamiseks)

Nimetu Jumal ja müürideta kirik

2010-06-02T22:31:00.003+03:00

Kuna ma olen nüüd peaaegu täitsa vaba inimene (ajaliselt :P), siis vaatasin täna telekat. Juhuslikult sattusin Soomes 2005a tehtud sarja "Isabella" viimast osa vaatama. Kahju, et ma seda varem pole avastanud, sest tundus täitsa huvitav. Rootsi keelt oli hea kuulata (isegi mõni tuttav sõna oli).

Miks ma sellest kirjutan, on aga see, et filmi lõpust sain vastuse küsimustele, mida minult on küsitud.
See kõlas umbes nii:
"Ma püüan Jumalat teenida ilma torne ja müüre ehitamata..."

Vastuseks on see siis neile, kes viimasel ajal minu käest kuidagi väga tihedalt küsivad, et kuidas ma ühe või teise koguduse tegemisega seotud ei ole, kusagil jälle ei käinud või millestki jälle midagi ei tea. Jah, juba mitu aastat on minu kirik ja kogudus laiem, kui ühtede müüride vahel. Õnneks on paljud inimesed sellele kaasa aidanud... äkki ma ise polekski aru saanud. :)

Ühel hiljutisel jutlusel kuulsin juttu "nimetust Jumalast" ja sellest, et kas me peaksime aktsepteerima kõigi erinevusi Jumalast arusaamisel. Aga mis on see ühtsus? Kui ühes kirikus on ka suur hulk inimesi, kes kõik arvavad, et neil on õigus ja et seda ei pea tõestama... siis seejuures on minu areng täiesti loomulik- usuteaduse juurde! Seal peab kõike tõestama ja palju uurima! :) Järelikult see mulle sobib, mitte see, et pean nägema, kuidas ühele inimesele antud anded oleks nagu Jumala teenimiseks õigemad ja paremad, kui teisele antud anded.

Ja kõige olulisem, nagu Tobias mulle paar aastat tagasi targalt ütles, et mul on praegu minu isiklik projekt! Meie poeg (pere, kodu)! See on see, kuhu läheb aeg ja armastus... ilma ennast tõestamata!

Kui hakkab tunduma, et ühe inimese Jumala teenimise viisi hakatakse eelistama teisele, siis tahes või tahtmata tekitab selline tundlik teema arvamuse, et ju siis ikkagi on olemas "nimetu Jumal" kõigis oma erinevustes. Või siis vähemalt "minu Jumal" ei kipu nende tähtsate tarkade meeste omaga ühtima. Samas vana tõde on see, et kõige usklikumad on need, kes käivad iga pühapäev kirikus ja teavad Piiblit peast... kuigi samas ei suuda seda sugugi reaalse eluga kohandada!

Igatahes ma olen õnnelik! Üks pinge on maas- magistriõpingud on lõppemas! Suvel tuleb paari muu projektiga hakkama saada. Sügisel on jällegi omad väljakutsed. Üks neist arvatavasti seotud ka õpingute jätkamisega.
Fakt on see, et praegu on aeg, kui üle hulga aja saan ma jälle kõige paremini aru oma kohast, olukorrast ja positisoonist... ja et see meeldib mulle väga! Ja õnneks olen piisavalt vana ja kogenud, et teiste poolt lendu visatud hoolimatuid kommentaare südamesse võtta. Igaüks võib meie otsuseid kommenteerida(enamasti teevad seda need, kes ise otsustada ja midagi teha ei julge-oska-saa-taha), aga lõpuks peame vastutama ikka ainuisikuliselt- nii maises maailmas, kui ka viimsel päeval!

Lõpetav kooliõpilane

2010-05-29T12:42:00.002+03:00

Huh, ma tunnen ennast nagu kooli lõpetav üliõpilane: ma olen magamata, seega väsinud, tige, tunnen, et ei oska midagi, tean, et aega ei ole ei õppimiseks, et mitte millekski muuks...

Aga kõige rohkem vihastab see, et ma ei kujuta ette, mis must saab siis, kui kool on läbi? Mida ma siis tegema hakkan, kui mul pole kooli, kus õppida? Iga kuu võimalust kohtuda inimestega, kellel on huvi samade teemade vastu ja kellega rääkida igapäevastest teemadest väljajäävatest asjadest? :(

Vana ja tuntud tõde on see, et mina näen ennast elupõlise õpilasena, sest minu arust ainult nii ongi võimalik normaaselt ja täisväärtuslikult elada

Palju õnne, väike Devin!

2010-05-23T23:27:00.000+03:00

Sel nädalal Pärnus ja Tartus käidud, seega tänane retk viis Tallinnasse Devini sünnipäevale. Teiste lapsed saavad ka vanemaks ehk siis Devin on ka juba aastane. Tegime oma esimese 4*4*4 foto ehk et algul oli neid 4, siis 4*4 ja nüüd 4*4*4. Agne väljamõeldud valem :) Aga Agne valemi jätkamiseks näen ma, et järgmiseks peaks see olema 4*4*4*4 ... mis tähendaks 4 last igaühel???

Hmm, kuna selle 4*4*4-ni jõudmine võttis meil aega umbes 10 aastat, siis eks näis, mis 10-ne aasta präast saab :)

Küülikukasvatuse koolitus

2010-05-22T23:31:00.000+03:00

Täna hommiku viis siis navi (või gprs või misiganes see on) mind Tartusse. Täitsa õigesti viis kohale. See oli üks väheseid Tartu külastamise kordi minu elus ja päris iseseisvalt autoga ma sinna pole vist kunagi läinud.

Seekord põhjuseks siis algaja küülikukasvataja koolitus. Oma 11-aastase küülikukasvatuse kogemuse peale oli algajate koolitus väga õpetlik :) Tegelikult ei teadnud ma nö tõuloomade kasvatamisest väga midagi ja nüüd on hirmus pikk paus ka olnud. Aga omas majas võiksid ju ikka mingid loomad olla.

Hmm, aga enne tuleb muidugi elamise pool majas korda saada ja siis alles loomad võtta.

MTÜ juhtide arenguprogramm

2010-05-21T22:16:00.000+03:00

Alates tänasest osalen MTÜ juhtide arenguprogrammis. Kohtumised on kolmel korral 2 päeva. Seekord saan küll ainult esimesel päeval osaleda, kuid järgmised korrad püüan ikka kohal olla.

Programmi võetu osalema loetud arv tegutsevate MTÜ-de juhte. Mina esindan seekord MTÜd Eesti Religiooniõpetajate Liit, kuigi tegelikult olen tegev ju päris mitmes MTÜs.
Seda programmi viiakse läbi mitmes linnas ja nagu olen aru saanud, siis mujal on osalejad sama rahulolevad, kui mina.

Nimelt esimese päevaga jäin küll väga rahule! Samas sain aru, et peale kooli lõpetamist peaks mõneks ajaks enda "voodikapi-raamatuks" tegema mõned seadused ja nende kommentaarid! :)

Volikogu

2010-05-19T21:13:00.000+03:00

Kuigi meil on volikogu istungid ikka edasi, siis täna oli kuidagi pidulikum kohtumine. Teemaks vaid majandusaasta aruanne, mis sai edukalt vastu võetud.
PEale selle oli meil mitu "esimest" asja. Ehk et olude sunnil võtsin Mathiase kaasa (kuna ta pidi sealt edasi kohe koos issiga muusikakooli minema ja mina järjekordsele koolitusele). Seega pidavat see olema esimene kord, kui keegi volikogus koos lapsega on :) Eks nüüd võtavad kõik oma pisikesed kaasa (kelle on) :P
Teine esimene oli see, et Priit Aimla ja teised Halinga puhkpilliorkestri esindajad käisid meile pilli mängimas.
Tublid!

p.s. tuletan meelde, et Pärnu-Jaagupis on 5.-6.juunil järjekordne puhkpillifestival!

Ülereserveeritud

2010-05-18T16:23:00.002+03:00

Kas overbooked on ülereserveeritud? :)
Aru-mai-mõista, et kes selle maikuu nii tihedaks tegi. Ma jõudsin homseks juba mitu-mitu asja planeerida ja siis avastasin, et hoopis volikogu on homme. Ja maikuu mõlemad nädalalõpud on mul iga päev 2 asja korraga... selles mõttes, et igasugused koolitused (MTÜ juhtide arenguprogramm, küülikukasvatajate koolitus, viimased eksamid, sünnipäevad jms) kipuvad kuidagi ühel ajal olema.

Miks tehakse näiteks varakult ette teada olevaid koolitusi maikuu lõpus? Või oleks õigem küsida, et miks peab üks inimene kõigis neis erinevates kohtades käima? :D :D :D

Magistritöötatud!

2010-05-17T23:55:00.000+03:00

Nüüd siis on magistritöötatud ehk et viimasel minutil saatsin oma magistrieksami osatöö ära!!! Tähtaeg oli täna ehk 17.mai! Praegu küll ei tea, et kuidas hinnatakse ja kas läheb hästi, aga seda tean, et on tehtud ja läbi peaks ikka saama. Seega enesetunne on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea!!! See töö on mul väga mitu kuud juba "kukil elanud".

Nüüd on veel mõned suured tööd ja magistriõppes tuleb enne lõpueksamit teha veel 2 kohustusliku aine eksamit... ja siis juba jääb oodata lõpetamist 17.juunil Tallinnas Pühavaimu kirikus.

Mälumäng

2010-05-13T21:05:00.000+03:00

Täna oli Halinga mälumängu selle hooaja viimane mäng ja meie (EELK Pärnu-Jakobi koguduse võistkond) saime peaaegu võiduka 4.koha!!! Üldiselt oleme väga rahul... kui ei teaks, et viimases mängus tegime päris mitu lolli viga ehk et tõmbasime õige vastuse lihtsalt maha ja kirjtuasime vale asemele!

Täpsem punktitabel on Halinga valla kodulehekülje!

Ametlikult töötu

2010-05-10T21:14:00.000+03:00

Nüüd siis ongi selge, et kui soovisin tööle tagasi minna, tuli välja, et minu kohta ei olegi enam. Iseenesest ei olnud selles ju midagi üllatavat :)
Igatahes leppisime kokku koondamise ja tänasest olen siis täitsa ametlikult töötu!

Praegu tegelen kiirelt kooli lõpetamise ja muude kevadtegevustega, kuid alates juuli- või augustikuust olen juba täitsa avatud tööpakkumistele! :)

Kuuseistutamise meister

2010-05-06T21:04:00.000+03:00

Nii- esimesed 25 kuusetaime iseomaenda kätega on meie iseomaenda maja ümber ära istutatud! M Õ N E D veel ! :)

Tegime ära!

2010-05-01T16:03:00.000+03:00

Meie tegime ära Pärnu-Jaagupi kalmistul. Isegi Mathias aitas hoogsalt kaasa!

Ettevõtluse alustamise ja äriplaani koostamise koolitus

2010-04-26T15:56:00.000+03:00

Tänasest käin siis veel ühel kursusel ehk ettevõtluse alustamise ja äriplaani koostamise koolitusel Pärnus. See kestab maikuu lõpuni ning lõpuks peaks valmima reaalne äriplaan. Hetkel on mul mitu mõtet, eks näis, kas ja mis neist lõpuks välja tuleb :)

Palju õnne, Halinga puhkpilliorkester!

2010-04-24T19:54:00.000+03:00

Halinga puhkpilliorkestril oli sünnipäev ja meie käisime koguduse naiskooriga samuti õnnitlemas!
Fotol mina kõige parempoolsem (roosas) :)

Magistritöötamas

2010-04-23T15:50:00.000+03:00

Viimasel ajal on kõik mõtted magistritöö juures. Ma küll otsustasin juba korra, et ma ei saa-ei oska-ei taha-ei jõua... aga siis juhendaja suunas veidi ja nüüd ikka tundub, et saan hakkama.
Meie puhul on siis tegemist väiksemamahulise tööga ehk u 25 lehekülge sisu, kuna see pole päris magistritöö, vaid 2 AP andev osatöö. Nimelt tuleb peale selle 14.juunil veel suur magistrieksam ka teha!!! Eksam kestab 6 tundi.
Magistritöö teemaks on mul "Surmajärgse taevarännu motiivid hilisantiikaja religioonides". Käsitlen motiive varakristluses ja gnoosises. Algallikad, mis tuleb läbi töötada on inglisekeelsed tekstid sellistelt autoritelt, nagu Origenes, Tertullianus jt ning gnostilistest tekstidest näiteks Nag Hammadist leitud Pauluse apokalüps ning 1.Jaakobuse apokalüps.

Teema on väga huvitav ning kõige rohkem tekitab masendust see, et ma saan aru, kui vähe on võimalik 25 lehekülje jooksul kirjutada (minu oskuste juures, ma mõtlen). Aga doktoritöö ja doktoriõppe peale ma vist ikkagi ei julge veel mõelda...

Kuuse talu talgud

2010-04-17T21:26:00.000+03:00

See ei ole kellegile saladus, et meie uues kodutalus on tööd küll ja küll. Me otsustasime mõned tööd ära teha vanaviisi ehk korraldada talgud. Suur tänu kõigile, kes kohale tulid. Nüüd oleme jälle sammukese lähemal sellele, et sügisest oma koju sisse kolida. :)

Rotsu

2010-04-15T21:28:00.001+03:00

Meil on nüüd Rotsu! :)
Ma kiunusin juba tükk aega iga teisipäev Jane juures käies, et üks tema koera kutsikatest on nii nunnu mõmmi... et nii armas... ja nunnu .. jne. Ja nii kauan nad siis mind seal mõjutasid, kuni käisime perekondlikult kutsikat vaatamas ja Rotsu tuligi meiega koju!

Praegu harjume teineteisega... aga üldiselt tundub mulle, et nüüd on meil 2 koera, mitte laps ja koer! Mathias võtab üha enam koera kombeid üle (nt et kõike tuleb maast võtta hammastega, ise maani kummardudes jne).
Peremees pidi ikka koera nägu minema... või oli see vastupidi? :)

Iseteenindav poja!

2010-04-15T21:25:00.000+03:00

Issi valvas ükspäev pojat... aga unustas ära, et pojal on söögiaeg. Mathias ei lasknud ennast sellest häirida. Tõi sahtlist kilekotist saia, otsis välja telekapuldi ja elu oli jälle ilus! :)

Rootsis 4.-6.aprill

2010-04-13T21:18:00.000+03:00

MAthias uudistab Tallinna lennujaamas lennukeid!

"Emme, tule! Selle käruga saab 20 minutiga Stockholmi!"

Viimane lõunasöök enne tagasisõitu!