.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

esmaspäev, aprill 13, 2015

Laudade liigutamise maailmameister

Ma usun, et kui laudade tassimises oleks kestvusvõistlused, siis ma võiks juba mingile kohale kandideerida. Ma ei teagi enam, kui palju ma viimaste aastate jooksul olen laudu meie kodus edasi-tagasi liigutanud. Laudade värvimine ja paigutamine on kuidagi suures osas olnud minu töö. No ikka selle valemi järgi, et igaüks teeb kodus töid, milleks on võimeline.

Üks sats välisvoodri laudu, mis seisavad praegu kaminatoas, on minu abil vist terve meie territooriumi läbi reisinud. Nimelt jäid nad esimesel aastal värvimata ja nii ma hakkasin algul sügise tulles neid ühest kohast teise vedama ja päästma, siis toas värviootele vedama ning lõpuks jäid ikka kaminatuppa mu praegusesse värvitöökotta ootele. Kuna nüüd said sinna lastetoa laelauad peale pargitud, siis ootavad need mõned read välisvoodri lauda veel mõnda aega oma väisseina kohalejõudmist.

pühapäev, aprill 12, 2015

Konserveeritud sinilinnud Pärnu Postimehes

Märtsi lõpus ilmus meie tegemistest pikem artikkel Pärnu Postimehes.

"Heli Künnapase konserveeritud sinilinnud"

laupäev, aprill 11, 2015

Messil "Maale elama"!

Tänase päeva veetsin koos oma raamatuga "Minu ilus elu maal" Tallinnas "Maale elama" messil. Kuna Christianil oli terve öö 40-kraadine palavik, oli mu minek hommikul väga kahtlane. Päeva lõpus koju sõites võisin aga jälle tõdeda, et õige oli nii messile minek, kui ka meie igapäevane elu.

Ma ei tea, miks mind ikka veel hämmastab, kui mu juurde astuvad võhivõõrad inimesed ja ütlevad, et on mind telekast näinud, raamatut lugenud ja et neile meeldib see, mida me teeme ja kuidas elame. See on kirjeldamatult motiveeriv tunne, kui niiviisi tunnustatakse. Ja messil juhtus seda korduvalt.
Lugejatega kohtumised on minu jaoks väga olulised, sest kirjaniku töö on selline üksildane tegevus, kus otsene tagasiside puudub. Mess oli minu jaoks ka kohati nagu lugejatega kohtumine, sest väga paljud, kellega rääkisin, olid raamatut juba lugenud. Õnneks oli ka neid, kes pärani silmil mind ja mu raamatut uudistasid. Nii sai loodud mitmeid uusi kontakte.


Mitme inimesega oli jutuks, et tegelikult ei saa maale elama minek olla sundimine või viimane variant. Maal hakkamasaamine nõuab hulga suuremat valmisolekut ja pingutamist, kui linnaelu, nii et tasuta maade ja majade jagamine ei pruugi sugugi positiivselt lõppeda, sest reaalseteks raskusteks ei olda valmis. Kui mõni inimene on raamatut "Minu ilus elu maal" süüdistanud elurõõmu puudumises, siis paljud on rahul olnud just sellega, mida taotlesin- anda reaalne ülevaade olukordadest, mis võivad ette tulla, sest näiteks meie perel ju tulid. Kellelgi ei lähe sama moodi, aga see lugu on üks pildike paljudest võimalikest.

Messil ei olnud massiliselt külastajaid, aga kõik kohtumised ja vestlused olid väga sisukad ja asjalikud. Inimesed, kes rääkima või midagi küsima tulid, tegid seda täie teadlikkusega, mitte ei tulnud niisama igavusest või viisakusest aega veetma. Ja see teadlikkus on nakkav ja innustav. Nii et mina sain messilt küll meie igapäevaseks eluks jõudu juurde ning loodetavasti avaldub see varsti järgmistes järgmistes kordaläinud üritustes :)