.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

reede, jaanuar 30, 2015

Me kelgule, me kelgule...

Tuli välja, et meist 10 kilomeetri kaugusel on Kuutsemäe-sarnane mägi. Loomulikult otstsime lastele kelgud ja läksime mäge proovima. Seal on eraldi kelgumägi, mis on kõigile tasuta ning kõrval suusamägi, millel päevapilet koos varustusega on 40€. Kuna elame siin ilma lasteaia ja lapsehoidjateta, siis seda varianti me kahjuks kasutada ei saa. Aga kelgutamas saame ikka käia.

Kelguäss Maria läheb teele. Kuna ta on nii kerge, siis ei õnnestunud tal ühtegi korda pikka liugu teha, sest kelk läks enne ümber. Mõned korrad sõitsime koos ka ja siis ta oli õnnelik, et sai nii kiiresti nii kaugele kelgutada. Mõnikord kilod ikka loevad ka :)

Trikitaja Joosep- kuna pidevalt oli vaja kelgu pidureid katsetada, siis viisid Joosepi liud teda kas ühte või teise äärmusse, keerasid kelgu tagurpidi või ajasid poisi üldse lendu. Tal endal oli vahva! Minul vaadata hirmus!

Ja sealt nad lähevad...


Kelgumäele jõudsime alles siis, kui mägi oli juba kinni pandud, kuid meie jaoks pandi tuled uuesti põlema. Tänu sellele, et mägi oli suletud, võisime ka suurel mäel kelgutada. Aga no kasutasime vaid selle alumist osa ja isegi siis oli liug pikk. Kõrgusekartja, nagu ma olen, piisab mulle suure mäe imetlemisest alt jalamilt.