.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

pühapäev, detsember 28, 2014

Uuendusi ehitustandrilt

Umbes 4 aastat tagasi nägi köögi uksest sissetulek välja selline:


Nüüd aga selline:

neljapäev, detsember 25, 2014

Soovin sulle head...


Kallid sõbrad, sugulased ja muidu toredad kaasteelised!

Soovime teile kogu meie pere poolt rahulikke ja rõõmurohkeid jõulupühi! Aega olla lähedaste ja iseendaga. Ehk keskenduda kõigele sellele, mis siin maailmas loeb- inimesed meie kõrval ja hingerahu!

Head, mu hea... Soovin sulle head!


pühapäev, detsember 21, 2014

Jakobi naiskoori jõulukontsertid

Sel aastal esinesime Jakobi naiskooriga jõuluajal kahel korral: Pärnu-Jaagupi ja Vigala kirikus. Mõlemal korral koos Vigala Meeskvinteti ja Vigala meeskooriga.


Mõlemad fotod tehtud Vigala kirikus.

pühapäev, detsember 07, 2014

Uhked suured vennad

Suured vennad Mathias ja Joosep on ülimalt vaimustuses, et Christian aegajalt ka pudelist süüa-juua saab, nii et nemad saavad ka nüüd väikest venda sööta.


teisipäev, detsember 02, 2014

AHHAA saurused

Päevast, kui esimest korda reklaamiti, et dinosauruste näitus tuleb AHHAA-keskusesse, hakkas meie peres pihta laul: "Millal me lähme? Millal me lähme? Millal... millal... millal...." Kes veel ei tea, meil on kodus dinosauruste periood! Mathiasel on, seega väiksematel ka vabatahtlik-sunniviisiliselt on.

Kuna üksinda nelja lapsega tundus see hullumeelse ettevõtmisena, siis kutsusime laste onu Rasmuse kaasa. Ta tuligi!

Riietehoiust ja kassast tahtsid lapsed läbi joosta, et kiiremini dinosauruste juurde jõuda. Näituseruumi uksest me aga sisse ei jõudud, sest enne hakkas pihta: "Aaaaaaapppppiiiiiiiiiiiiiii! Ma kardan! Lähme ära!"

Laste vaimustus on kaugele paista

Hmm, peale mitmesaja kilomeetri sõitmist ning kogu seda ootamist oli see tõesti asi, mida ma tahtsin kuulda (iroonia!). Vaikse meelitamise ja tutvustamise peale soostusid lapsed siiski dinosauruseid edasi uurima. Nende hirm oli põhjendatud. Dinosaurused olid tõesti realistlikud, liigutasid ja möirgasid pimedas ruumis. Natuke harjunud, lippasid lapsed rõõmsalt ringi ja vaatasid väikseid (!!!) mitmemeetriseid türannosaurusi, tritseeratopsi perekonda jne. Diplodookuse puudumise üle olid nad veidi õnnetud, aga see pika kaelaga tegelane poleks vist näituseruumi ära mahtunud.

Kõrval ruumis oli ka lastel päris lõbus, sest erinevaid asju sai katsetada. Veemängud olid muidugi kõige põnevamad.

Mathias käis koos onu Rasmusega planetaariumis. Alla 5-aastaseid sinna ei lubatud. Samuti käisid mõlemad suuremad poisid koos onuga Lõuna keskuses 4D kinos dinosauruste filmi vaatamas. Seal on nõue, et alla 110cm-sed sisse ei pääse. Kuigi kodus olen lapse pikemaks mõõtnud, siis seal olevat korraks tekkinud küsimus, kas Joosep ikka on piisavalt pikk. Aga lõpuks ikka oli :) Kui dinosaurused ja katsed oleksin saanud ka üksi nendega ära vaadata, siis planetaarium ja 4D oleksid üksi jäänud tegemata.

Nii et oli mõnus ja meeldejääv päev!