.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

teisipäev, juuli 16, 2013

Tattoo-fest ja puurest

Lõppude-lõppude-lõpuks jõudsime täna küülikute tätoveerimiseni. Algselt oli idee, et Herlend selgitab välja, kuidas tattoo-pliiats töötab, õpetab mulle ja siis ma teen ise. Siis aga ütles ta, et vaata, et sa enda pihta ei pane, sest see on nagu päris tätoveering... ja nii ta saigi ise au kõik ülejäänud loomad ära tätoveerida. Legendi tegin päeval valmis, et kus puuris mis numbritega loomad on ja ma usun, et ta sai hakkama. Ega ma üle ei kontrollinud. Ehk siis pooled küülikud on tätoveeritud, siis sai tal "kopp ette!". Homme jälle!
Minu auks oli puurestide täitmine ehk lõpetasin teise riida pliidipuude sissevedamise ning jätkasin esimest ahjupuude oma. Mulle on alati meeldinud puid teha. Sel aastal on meil neid terve rekkatäis... nii et osad on siiani lõhkumata.
Paljude asjade jõudmise märksõna ongi aga esmatähtsate esikohale seadmine!!! Ehk et kui kriitiline hulk puid on tehtud, tuleb teha muid kriitilisi asju. Küll neid viuksujaid ikka jätkub meie ümber, kellele ei meeldi, mis järjekorras me asju teeme. Aga no lähtuda tuleb ikka sellest, et kas töö tegemine või tegematajätmine kedagi teist otseselt puudutab- ehk et kui näiteks küülikute küünte lõikamine väga kaugesse tulevikku lükata, siis on nende elukvaliteet sellest kohe häiritud. Lõhkumata puude suts, mis on mõeldud nagunii ülejärgmise aasta kütteks, ei tapa meid praegu. Jäävad augustiks, kui poisid on lasteaias. Siis saan Maria uneaegadel jälle puid lõhkumas käia paari tunni kaupa.

Iga-aastane Mihkli laat on juba laupäeval. Jätkuvalt ei tea, kes küülikutest täpselt kaasa tuleb.

Laagri arveid pole veel ka Pärnusse jõudnud viia, kuid üldiselt on kõik laagriga seonduvad pinged läinud ja järjekordne positiivne kogemus käes. Seega on igapäevane tunne kuidagi ÕNNELIK ja rahulik! Üldse on kuidagi rahulik periood (kuigi töid jätkub ikka mitmeks ööpäevaks päeva jooksul). Hakkab tekkima tunne, et peaks mitmed poolikud raamatud lõpuni kirjutama.

Ja kui Mathias oli audika-laps (magas väiksena mu magistriõpingute ajal pidevalt ülikoolis laua peal), Joosep ehitusplatsi-laps (ikka hälliga ehitusplatsil kaasas), siis Maria on tõesti farmi-laps (oma esimesed sammu-tuterdamised peab kõik küüliku- ja lambasõnniku sees tegema). Mariale tohutult meeldib küülikupuuride vahel tuierdada ja ta on väiksest saadik rahulikult kõrval oodanud ja loomi vaadelnud, kuni mina neid söödan. Eks 20 aasta pärast näeme, kas lapsepõlvest kaasaantu miskit mõjutas ka :)