.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

reede, juuli 05, 2013

Ei jõua!

Just täpselt nii negatiivselt seda postitust alustangi! Praegu tunnen üle hulga aja päriselt, et EI JÕUA!

Herlendi kauaoodatud puhkusest saab nädal läbi. Kõik puhkusele lükatud (mitme aasta!!!) tööd loomulikult tehtud ei ole. Kuigi ühe mehe eest on ta väga hästi ja palju tööd teinud- välisvooder ja muud teemad edenevad. Aga no ühest mehest on praegu vähe...

Lastelaager hakkab ka kätte jõudma. See oli alati aasta tippsündmus. Nüüd pean aga tunnistama, et ma olen kolme lapse ema, kellel on loomad ja majapidamine ja poolik ehitus ja raamatukirjutamise mõtted.... ja no EI JÕUA! Viimastel päevadel vastan siis ainult selliselte kõnedele ja emailidele, mis algavad: "telefonile sa ei vasta... kirjadele sa ei vasta... kuidas sind siis kätte peab saama?". Ja kusjuures ma olen kõigile esimesel võimalusel vastanud. Aga no ei jõua arvutisse enne südaööd ja siis tõesti vaatan, et kas ja kust põleb... ja telefonile ei saa vastata, kui panen last magama või lõhun puid, muruniitmise ja muude tööde ajal on see tõesti üldse toas... Aga ma ju vastan kõigile- lihtsalt mitte kohe!

Paar päeva tagasi käisime ema ja lastega Uulus laagrikohas koristamas. Päevake rassimist... õilsal eesmärgil... aga omad loomad ja majapidamine ju kodus hooldamata. Lapsed jälle ebaregulaarsest päevast väsinud ja õhtuks kõigil kiuviu taevani. Positiivne oli see, et mõnus tunne laagriks tuli sisse. Peaks tunnid ja laululehed ja päevakava ja majutuste plaani ja nimekirjad ja gruppide koosseisud jnejnejne ka korda tegema.

Täna sai ostetud laagri kontoritarbed ja osad toidukaubad. Paar päeva tagasi majandustarbed. See kõik on linnavahet sõitmine. Täna läksime hommikul linna, umbes 14 paiku tagasi. Lapsed olid nii üleväsinud, et mina neid magama ei saa. Lisaks hakkab praegune olukord mu kehale ka kohale jõudma ning pearinglus, silmaesise mustus ja kohisev veri ajasid mu voodisse. Kuna aga poisse tuli samal ajal magama panna, siis sinna see jäi- tuli jälle kiirelt terveks saada ja positsioonidele asuda! Pearinglus on sel nädala tihe külaline... aga no ei saa ju sellepärast puudelõhkumist ega muid tegemisi pooleli jätta :)

Kristliku laagri korraldamine on ka seekord olnud nii ebakristlik asi, et kohati ma tõesti ei saa aru, miks vastu tuult joosta? Ma tean, et kui lapsed laagrist ära lähevad ja nutavad, sest tahavad juba uut laagrit, et siis ma saan aru, kellele. Aga kui kõik muud teistest inimestest olenevad asjad saavad valmis viimasel minutil või hetk hiljem ja siis heidetakse ette, et ma ise ju ei käinud piidavalt intensiivselt peale... ausalt- ma eeldan, et igaühel on oma töö ja seda tehakse. Mina pole kellegi ema (peale oma pisikeste!).
Ja muudatused, muudatused, mis ikka jätkuvad ja millega ma pean arvestama, sest see puudutab ju kogu kooslust. Kõiki meid on laagrisse vaja ja kui üks ei saa tulla... Ja siis kusagil on keeGID, kes on tigedad, et neid on välja jäetud... kuigi tegemist oli möödarääkimisega... ühenäoline kirik või asi... Ja kogu see tigedus ja vingumine ja kadetsemine ja hinnangute andmine. Saate siis aru kõik, et me korraldame KRISTLIKKU laagrit!!!! Võiks ise eeskuju näidata!!!

Ühele toredale kristlikule üritusele kutsuti ka. Aga kommentaariga: "See on sulle puhkamiseks. Tule üksi! Teised tulevad peredega, seega on ok Maria kaasa võtta, aga...". Ma usun, et keegi ei mõelnud midagi halba, aga kui ISEGI kristlike ürituste puhul hakatakse ütlema, et pereüritusele peaks tulema ilma pereta, siis... Ma saan aru, et mul on ka puhkust ja vaheldust vaja, aga kuidas saab peredele mõeldud kohas puhata, kui ma mõtlen, et meespere kodus üksi mitte-hakkamasaab? Ma olen alati püüdnud lapsi võimalikult palju kaasa võtta, et maailmapilt ja teistega arvestamise ning neist arusaamise võime laieneks. Seega üritusi on positiivne, kui lastel seal midagi teha on... Ja siis ma jooksengi kokku, püüdes prioriteeti paika panna.

JA prioriteet pidavat ka olema ÜKS! Mitte prioriteeDID! Seega kõik mu kodused töödenimekirjad ei toimi, sest eesmärk oli prioriteedid paika panna... aga kui polegi siukest asja???

Meie Uulu tööpäeval tegi Herlend oma autole läbivaatust ja tuvastas, et hea, et praeguseks elu sees- autol katki kõik, mis ei tohiks! Ehk et järgmist ülevaatust sellel autol ei tule. Nii- lisame ostunimekirja- KÕIGEST üks uus auto!

Hetke peale viimast minutit sain ühel öösel valmis mu magistritöö juhendaja Jaan Lahe poolt antud võimalusel kirjutatud arvamusloo. Lugu Kristlased maises poliitikas on ajakirjas Kirik ja teoloogia. Sellesse läks otsesõnu kogu pettumus sellest, kuidas kõik ootavad mingit muutust, aga kohaliku omavalitsuse valimiste eel püütakse leida põhjendusi, miks mitte osaleda- räpane mäng jäägu kellelegi teisele, meie kristlastena ehitame riiki õilsamal moel!

Maja seina lauad on ka värvimata! Värvi pole! EIle püüdsime värvilehelt valida... ja varsti andsime alla. Me ei oska! Otsustasime otsida mõne maja, mis on meile sobiv, sinna juurde hiilida ja värvikaardilt õige värv üles otsida. Linnast tulles on mitu sellist maja, aga siis me enam väsinud lastega ja minu huilgava peaga ei viitsinud... siis sõitsime Pärnu-Jaagupi ja Libatse ka läbi, aga seal ei olnud... ja nii meie lauad õuel edasi ootavadki...

Positiivne oli esimene autorihüvitis laenutuste eest. Nii võib täitsa kirjaniku tunne peale tulla. Ja prantsuse pässi pojad kasvavad... ja kõik kalifornialased, kellest noorimad pesad lugesin just üle- 6 poega, 8 poega, 10 poega... ja kõik juba ilusti üles kasvanud! Kalifornlased on vahvad! Ja kasvavad hästi! Lõvilakk+kääbus päss+pojad puuris olid täna mingid imelikud asjad maas. Tuli välja, et nelja poega kasvatav lõvilakk, oli samas puuris sahkerdava isase kääbus pässiga veel ühe pesakonna saanud. Kiirelt eraldasime nii isa kui eelmised pojad, kes on juba suured ja ootame, mis lõvilakk oma uue pesakonnaga peale hakkab. Seal jäi ellu samuti 4 poega.

Homme aga tulevad Rootsist Marcus ja Veronica ja meie tegime veidi iluaiandust (niitsime muru!!!). Nüüd püüame toad ka veel korda saada.

Selle kõige tulemusel seisab meil selle nädala lõpuks õues mitu puuriita rohkem, suur hulk puid on juurde lõhutud, üks väike sein on karkassi-villa-tuuletõkke all, elekter läbi palkide veetud, suur sein poolenisti tehtud, muru niidetud, loomadele veel värsket heina tehtud, et ei peaks talveheina kallale veel minema, igaks õhtuks rohi ees, kanadele-kukele aed, mitu vagu kartuleid rohitud, 10 kg maasikaid sügavkülmas (küll ema abiga!)... no ja siis veel laager... ja mõned muud üritused... ja lapsed on ka hoitud olnud...