.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

laupäev, juuni 22, 2013

Romaanivaba elu

MA lubasin, et ei hakka kunagi oma raamatute tagamaid lahti rääkima... aga nüüd pean lubadust murdma.

Nimelt kuulen üha tihedamini, kuidas lugejad romaanist "Homme on ka päev" minu elu ja mind leiavad. Kindlasti on see minulik teos, sest mina ju selle kirjutasin ja tegelased ning sisu välja mõtlesingi.

Samas:
- mul ei ole kunagi olnud kodu kiriku lähedal;
- ma ei ole kunagi Pärnu-Jaagupis kellamehega usalduslikke vestlusi pidamas käinud;
- õnneks ei ole minu ema terroriseerivalt kinni kodutoidu propageerimises. Ta teeb küll hästi süüa, aga "hädaabipakikeste" tootmist ei käi, seega ülihoolitseva ämma tegelane pole kindlasti mitte mu ema pealt maha kirjutatud;
- olen küll olnud abielus, aga Herlendi pärast ei ole lahutanud;
- Herlendi pärast ei tulnud ma tagasi kodukohta elama. Ega ka mitte ühegi teise klassi- ega koolivenna pärast;
- ... (leidke veel sarnasusi ja ma kummutan need :) )

Ma ei tea, kas seoste leidmine on hea või halb... aga pigem tekitavad need minu arvates pettumust. Seega on kindlasti võõrastel inimestel minu raamatuid lihtsam lugeda. Iga kaante vahele jõudnud lugu on just selline, nagu ta peaks olema. Arvamus, et minust oodati rohkemat, on seotud teiste inimeste ootustega. Seda ei saa mina muuta... ja minu lugu ju ka sellest ei muutu. Seega on eelarvamused halvad :)

Ise olen mitmel korral peale väga hea raamatu lugemist või filmi vaatamist hakanud selle tagamaid uurima... ja siis olengi pettunud, kui saan loo loomise kohta liiga palju teada. Seetõttu olen ka ise lubanud, et mina enda lugudest liiga palju ei räägi.

Aga välja mõeldud on mõlemad senised teosed.. ükskõik, kas kahjuks või õnneks... ja ühtegi päris reaalset tegelast pole kummaski.

Aga eluline teos on kirjutamisel ja seal oleme meie ise peategelased :)