.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

pühapäev, juuni 23, 2013

Jaanipäeva šašlõkk huntidele!

Külalislahked oleme küll... aga taaskord toimus kahjuks selle kuritarvitamine!

Herlend läks eile küülikutele rohtu niitma, kiire lõpuspurt enne Kaisma jaanitulele minekut... ja tagasi tuli kindaid küsima- üks lammas põllul pikali, ei taha paljaste kätega puutuda. Mõne hetke pärast leidsime u 30 meetri kauguselt veel teisegi ning karja üle lugedes tõdesime, et kolmaski utt on kadunud. Esimese hooga kõned tuttavatele lambakasvatajatele- äkki surevad lambad palavusest nagu küülikud... või saab nendega veel mingide kummalisi asju juhtuda... mõne aja pärast jäi aga mitmest kõnest kõlama kõige tõenäolisem ja ebameeldivam variant- hunt või karu... või koerad.

Kuna meie koerad saavad lammaste käest jätkuvalt puksida, kui liiga ligi tulevad, siis enda omad tahtsime välistada. Eriti kuna olime ju ise päev otsa kodus, tegutsesime õues ja toas.

Kohaliku jahiseltsi esimees käis kontrollimas ja kinnitust sai halb aimdus- hunt! Panime ülejäänud 5 lammast aedikusse kinni, esimesel tööpäeval tuleb paberimajandusega tegeleda. Fotod said ka loomulikult kõik tehtud.

Aga lambakasvatuses jällegi üks õppetund käes.

Tänane päevaplaan on niitmine!!! Hommikupoolik kulus traktori remontimisele ja nüüd käib mitmendat tundi niitmine. MAja ümbrus tuleb rohust puhtaks saada, et loomad varjamatult ligi ei pääseks.

Irooniline on ka see, et alles paar päeva tagasi ütlesin Herlendile, et tuleks ära niita, siis loomad ei saa ennast enam rohu sees peita. Herlend arvas, et ainuke, mis ära kaob, on ussid, kuna rebased, kährikud ja muud meie maja ümber tegutsevad elukad rohu puudumisest ennast häirida ei lase... Aga näed sa, ikkagi sai teist teed pidi mu arvamus kinnitust.... seekord kahjuks!