.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

neljapäev, juuni 27, 2013

Suvealguse toimimised!

Tänasel seitsmemagajapäeval võin kinnitada, et MEIL ON HEIN RULLIS!!!

Siiani oleme olnud kindlal seisukohal, et heinategemisele enam oma aega ei raiska- pole õiget tehnikat, ega õigel ajal aega... Saatusel-kokkusattumiste-juhtimisel on aga omad plaanid. Nimelt niitis Herlend peale lammaste kaotamist mitmel õhtul maja ümbert põlde, järgnesid ilusad ilmad, sai kasutamiseks kaarutaja... ja siis oligi tänaseks kuiv hein korra läbi kaarutatult põllul. Vihmapilved ründasid ühelt ja teiselt poolt, aga peale tööpäeva lõppu hakkas Rasmus kaarutama, tellitud "muneva-traktori-juht" rulle tegema ja Herlend koos poistega juhatas põllul ja põllu äärel vägesid. Mõne tunniga olid 9 heinarulli tehtud ja ka kokku kogutud. Jah, rullid pole meil kõige mugavam variant, aga meil on hein olemas, seega hetkel väga ei vali. Arvata võib, et talvel tuleb juurde osta, aga no see meid praegu ei puuduta.

Eilse palavuse elasid ka loomakesed ilusti üle. Pojad küll olid puurides sirakil, aga ronisid kiirelt pealelõunal puuridesse pandud veepudelite ümber ja tänaseks kõik toimisid. Eilne ebameeldivam ülesanne oli prantsuse pässi Kuuse Julia pesa kontrollimine. Tal sündis 20.06 11 poega, kellest 1 suri kohe. Mitu päeva tagasi tundsin puurist möödudes aga halba laibahaisu ja eile hakkasin asja uurima- 4 poega oli elus, pesakasti all ääres juba ussid... ja rohkem ma ei uurinud. Elusad pojad korjasin sealt välja, ülejäänud sisu viskasin ära, desifitseerisin pesakasti ja panin nad koos uude puuri. Suuremasse. Eks näis, mis Julia nädalaste poegadega kolimisest arvab.

MArial on auto konditsioneerist korralik köha ja nohu, seega olen temaga peaaegu terve öö üleval olnud ja ka päevased tegemised käivad titt süles. Telefon on punane vahelduvatest laager-küülikud-laager-küülikud-laager kõnedest. On ju viimased päevad laagrisse registreerumiseks. Seekord on täituvus väga hea, kuigi veel on kohti. Ja minul korraldamist küll ja küll, sest kuidagi üldse pole viimasel ajal lastega aega...

Küülikutest aga hakkavad müügivalmis saama kevadised kaliforniad, uus-meremaa valged, prantsuse pässid. Kaliforniaid on nüüd võimalik ka paaridena müüa ja enamus pesakondi lätlastest isastelt.

Järgmisel nädalal on Herlendil puhkus- põhiplaan on välisfassaad! Ja loomulikult kõik muud ehitamised... ja muud tööd... Aga praegu on küll juba tunne, et asjad toimivad.

pühapäev, juuni 23, 2013

Jaanipäeva šašlõkk huntidele!

Külalislahked oleme küll... aga taaskord toimus kahjuks selle kuritarvitamine!

Herlend läks eile küülikutele rohtu niitma, kiire lõpuspurt enne Kaisma jaanitulele minekut... ja tagasi tuli kindaid küsima- üks lammas põllul pikali, ei taha paljaste kätega puutuda. Mõne hetke pärast leidsime u 30 meetri kauguselt veel teisegi ning karja üle lugedes tõdesime, et kolmaski utt on kadunud. Esimese hooga kõned tuttavatele lambakasvatajatele- äkki surevad lambad palavusest nagu küülikud... või saab nendega veel mingide kummalisi asju juhtuda... mõne aja pärast jäi aga mitmest kõnest kõlama kõige tõenäolisem ja ebameeldivam variant- hunt või karu... või koerad.

Kuna meie koerad saavad lammaste käest jätkuvalt puksida, kui liiga ligi tulevad, siis enda omad tahtsime välistada. Eriti kuna olime ju ise päev otsa kodus, tegutsesime õues ja toas.

Kohaliku jahiseltsi esimees käis kontrollimas ja kinnitust sai halb aimdus- hunt! Panime ülejäänud 5 lammast aedikusse kinni, esimesel tööpäeval tuleb paberimajandusega tegeleda. Fotod said ka loomulikult kõik tehtud.

Aga lambakasvatuses jällegi üks õppetund käes.

Tänane päevaplaan on niitmine!!! Hommikupoolik kulus traktori remontimisele ja nüüd käib mitmendat tundi niitmine. MAja ümbrus tuleb rohust puhtaks saada, et loomad varjamatult ligi ei pääseks.

Irooniline on ka see, et alles paar päeva tagasi ütlesin Herlendile, et tuleks ära niita, siis loomad ei saa ennast enam rohu sees peita. Herlend arvas, et ainuke, mis ära kaob, on ussid, kuna rebased, kährikud ja muud meie maja ümber tegutsevad elukad rohu puudumisest ennast häirida ei lase... Aga näed sa, ikkagi sai teist teed pidi mu arvamus kinnitust.... seekord kahjuks!

laupäev, juuni 22, 2013

Romaanivaba elu

MA lubasin, et ei hakka kunagi oma raamatute tagamaid lahti rääkima... aga nüüd pean lubadust murdma.

Nimelt kuulen üha tihedamini, kuidas lugejad romaanist "Homme on ka päev" minu elu ja mind leiavad. Kindlasti on see minulik teos, sest mina ju selle kirjutasin ja tegelased ning sisu välja mõtlesingi.

Samas:
- mul ei ole kunagi olnud kodu kiriku lähedal;
- ma ei ole kunagi Pärnu-Jaagupis kellamehega usalduslikke vestlusi pidamas käinud;
- õnneks ei ole minu ema terroriseerivalt kinni kodutoidu propageerimises. Ta teeb küll hästi süüa, aga "hädaabipakikeste" tootmist ei käi, seega ülihoolitseva ämma tegelane pole kindlasti mitte mu ema pealt maha kirjutatud;
- olen küll olnud abielus, aga Herlendi pärast ei ole lahutanud;
- Herlendi pärast ei tulnud ma tagasi kodukohta elama. Ega ka mitte ühegi teise klassi- ega koolivenna pärast;
- ... (leidke veel sarnasusi ja ma kummutan need :) )

Ma ei tea, kas seoste leidmine on hea või halb... aga pigem tekitavad need minu arvates pettumust. Seega on kindlasti võõrastel inimestel minu raamatuid lihtsam lugeda. Iga kaante vahele jõudnud lugu on just selline, nagu ta peaks olema. Arvamus, et minust oodati rohkemat, on seotud teiste inimeste ootustega. Seda ei saa mina muuta... ja minu lugu ju ka sellest ei muutu. Seega on eelarvamused halvad :)

Ise olen mitmel korral peale väga hea raamatu lugemist või filmi vaatamist hakanud selle tagamaid uurima... ja siis olengi pettunud, kui saan loo loomise kohta liiga palju teada. Seetõttu olen ka ise lubanud, et mina enda lugudest liiga palju ei räägi.

Aga välja mõeldud on mõlemad senised teosed.. ükskõik, kas kahjuks või õnneks... ja ühtegi päris reaalset tegelast pole kummaski.

Aga eluline teos on kirjutamisel ja seal oleme meie ise peategelased :)

kolmapäev, juuni 19, 2013

Poliitika on meie enda nägu!

Kuigi poleks seda kunagi uskunud, olen minagi nüüd kohalikesse poliitilistesse tuulelehvitustesse kaasatud. Ma olen alati arvanud, et räpane poliitiline võitlus jääb minust kaugele... ja minu poolest ka jääb... kuid kahju, et minust püütakse lahti saada (minu arvates ebaeetilistel!) viisidel. Positiivne on asja juures see, et järelikult olen piisavalt oluline, et minu suhtes vastuliikumist tekitada.

Tänase hommiku veetsime Mariaga naisteajakirju lugedes. Vilja Savisaar-Toomast... Kristiina Ojuland... saa sa siis nüüd aru, kust maalt on tegemist süütute ohvrite, kust maalt teeseldud märterluse või osava reklaamikampaaniaga? Fakt on see, et mõlemad on peaaegu eluaegsed poliitikud. Ja neid on meil praegu palju. Nii riigi, kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Sisering ja omakaitse toimib.

Nagu ma oma romaanis "Homme on ka päev" eluaegseid poliitikuid heaks ei kiitnud, ei tee ma seda ka eraelus. Minu nägemus poliitikast on oma panuse andmine MEID ümbritseva muutmiseks, parandamiseks ning säilitamisväärse hoidmiseks. Igavesti poliitikas olles kaob pilt MEIE´st ära ja jääb eesmärgiks poliitikas püsimine.

Minu kogemus juhtimisest ja koostööst ütleb, et organisatsiooni juhist oleneb kõige rohkem väärtuste suunamine! Raamatupidamise, seaduste, iga ala spetsiifikaga tuleb osaliselt ka kursis olla, kuid organisatsiooni juht ei saa ise olla spetsialist igal alal. Tuleb usaldada inimesi enda ümber!

Usaldamatuse tekitamine on osav manipulatsiooni vahend. Kahjuks toimib see väga lihtsalt ja kiirelt... kuid sellega tehtud kahju on raske korvata. Usaldamatusega "juhtiv" inimene on minu arvates sama, kui kõigi vahenditega poliitikas püsiv eluaegne poliitik.

Minu jaoks ei ole tapvalt oluline eesootavatel valimistel "kuhugi" jõuda. Mina olen valmis kohalikus poliitikas osalema (mida tegelikult praegu ju igapäevaseltki teen!). Kas kaaskodanikele minu vaated sobivad, näitavad valimised.

Minu jaoks ei juhtu midagi- ma jätkan oma tegemisi, ükskõik, mis tulemused valimistel tulevad. Kasutan elus ettejäävaid võimalusi, et anda endast parim, kasutada oma teadmisi-oskus ettejuhtuvate olukordade lahendamiseks. Kui mind pole suuremal määral vaja poliitikas, siis ei jää seisma minu oskuste-vaadete edastamine laste, raamatute, talupidamise kaudu. Need jäävad!

Samas olen jätkuvalt seisukohal, et kohalikel valimistel kandideerimisest ei saa keelduda. Jutt, et "minust ei sõltu midagi" ja "ma teen oma tegusid teistes valdkondades" jätabki uksed lahti sellistele inimestele, kelle ainus tegutsemise motivatsioon on võim! Aja puudumine on samuti halb vabandus. Meil on kõigil ühepalju aega, oleneb vaid, kuhu seda kasutame. Olen mitmendat aastat aktiivselt valiminimekirjade koostamise juures ja seekord loodame välja minna nende inimestega, kes ise tahavad kandideerida! Jätkuvalt olen seisukohal, et poliitika on just selline, kui on inimesed, kes seda tevad! Ise kõrvale jäädes pole mõtet ka teiste tehtud tööd kritiseerida!

Tänud kõigile, kes on valmis oma aega ja oskusi panustama!