.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

teisipäev, veebruar 26, 2013

6. Minu ilus elu maal (katkend)

Kümme minutit sissemagamist hommikul keerab palju asju pea peale!
Teist päeva järjest viib Herlend Mathiast lasteaeda, kuna Joosep on haige ja ma ei hakka teda seega õue tassima. Tõusime meeskondlikult 7.40 asemel 7.50, mis tähendab, et magasime sisse selle aja, mis oli mõeldud Mathiase lasteaias riidest lahtivõtmisele. Kodust lahkudes oli neil jäänud ainult lasteaeda ja sealt Herlendi töö juurde sõitmise aeg. Aga no see kümme minutit und oli tegelikult seda väärt.
Väga külm on jälle! Õues miinus neliteist kraadi, elutoas vist sama palju. Küll plusskraadiga. Eelmine talv tuleb meelde. Siis oli kogu aeg külm, kuigi päevad otsa oli mu ametiks katlakütja.
Hommikul kiirelt tuli pliidi alla. Süütetabletid said ka otsa! Otsustasin, et praegu juurde ei osta ja hakatame ajalehtedega, mida olen peaaegu sajandeid hunnikusse korjanud ja lubanud, et varsti loen. Täna hommikul sain tänu sellele ühe eelmise aasta juunikuu Maalehe loetud. Päris huvitavad artiklid olid. Hobuste pildi rebisin välja- lastele!
Viimastel päevadeks on püsivaks lugemisvaraks saanud üks lasteraamat koduloomadest, millest poisid näitavad, kelle kõik me endale varsti võtame. Jätkuvalt on päevaplaanis tibud, poni, veel lambaid.... ja Herlendi targal ideel tuli kusagilt ka mõte- siga!
Tema oli ise see, kes kogu aeg seavõtmise mõttest keeldus ja nüüd tuli silmad maas endale lemmiklooma nuiama... või noh- jõulupraadi!
Ei tea, kas sellistel lastel on lihtsam elu, kes ei pea endale lemmikloomi nuiama, sest vanemad koguvad niigi koju kõik loomad? Mul endal on lapsepõlvest meeles, kuidas ma ka siis tahtsin kõik loomad koju tuua. Ühe kutsika tõin, vanemad käskisid tagasi viia. Siis korjasin kilekotitäie tigusid, jälle käsiti kaugele ära viia. No mis elu see on!
Aga küülikud mul olid.
/---/