.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

laupäev, veebruar 16, 2013

3. Minu ilus elu maal (katkend)

Herlendile räägiti täna jälle, et miks me ikka seda maad osta tahame ja endale veel ühe laenu võtta. Selle asemel võiks hoopis maja ehitada. Et me ikka ehitame nii aeglaselt.
Meil on jah siinse elu alustamisega üks väike mure- me pole aastakümneid raha korjanud, selleks et siin nüüd alustada. Me püüame oma igapäevase teenistuse kõrvalt saada lapsed hoitud, loomad söödetud, kõigile süüa-riideid-kütust osta ja siis võimalusel veel mõnda tööd teha.
Meil ei ole mingeid hiigelsissetulekuid. Järjekordse laenu võtmine on päevakorral seetõttu, et see on edasiviiv! Viimse raha elumajja panek ei ole investeering. Eluruumid on meil elamiskõlblikud, vesi on toas, soe on ka, järelikult esmavajalik on täidetud. Loomulikult on väsitav see, et kõik on ajutine, aga see läheb üle. Praegu seisab mul küll vanaema raamaturiiul köögis seina ääres, aga mul pole erilist motivatsiooni seda raamatutega täita, sest tean, et mõne aja pärast peab see kapp nagu nii mujale kolima. Palksein kapi tagant tuleb ära lihvida ja viimistleda ning samuti tuleb köögis ajutine põrand üles võtta ja lauad maha panna.
Kõigi nende eesseisvate tööde tõttu olen püüdnud igasugu kappe-riiuleid-mahutuskohti vältida, sest see hakkaks kohe asju korjama... ja nii ongi asjad igal pool. Varsti läheb üle. Siis kui iga asja jaoks on oma koht. Ei ole mõtet asju lihtsalt kusagile ladustada, selleks et nad silme eest ära oleks. Iga asi peab saama kohe oma koha, alles siis on hästi. Ja peale selle on siis võimalik asjad pärast ka üles leida.