.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

pühapäev, jaanuar 29, 2012

Minu esimene romaan läheb trükki!


(foto Pärnu Postimehest)

Nüüdseks on siis selgunud Tänapäeva 2011.a romaanivõistluse tulemused. Minu käsikiri "Homme on ka päev" jõudis esimese 9 hulka ja sai äramärgitud teoseks. Seega läheb ka trükki. Avaldamine ei toimu enne juulikuud, aga selle aastanumbri sisse peaks see ikka jääma.

Sellest "juhtumist" kirjutas ka Pärnu Postimees artiklis "Halinga naiste romaanikäsikirjad lähevad trükki"

Ma tegin endale mõni aasta tagasi nö unistuste plaani ja seal oli sees mu mõlema esiteose avaldamine ehk noorsooromaan "Lõpupidu" ja täiskasvanutele mõeldud "Homme on ka päev". Nüüdseks on osa sellest unistusest täielikult täitunud ja teine osa täitumas, seega põhjust õnnelik olla.

Samuti annab selline tagasiside loomulikult julgust edasi kirjutada, sest 49 käsikirja seast esimese 9 sekka tulla on minu jaoks küll tunnustus.

reede, jaanuar 27, 2012

Laagriülem alates 2012 :)

Nüüdseks ongi siis käes otsus, et mulle usaldatakse Pärnu praostkonna Uulus toimuva lastelaagri laagriülema amet. Praeguseks on juba valmis eelarve ja HTMst toetuse küsimise taotlus, seega algus ülesannetesse sisseelamisel on tehtud.

Samas saan nüüd ka aru, et mida see tähendab. Siiani oli Tähti laagris ikka see, kelle juurde sai kõigi muredega minna ja kes lõpuks kõige eest vastutas. Nüüd- vähe sellest, et oma muredega pole kellegi poole pöörduda, nüüd hakkavad teised oma muredega minu käest vastuseid ootama.

Nagu ikka- suuremad õigused toovad kaasa ka suurema vastutuse... ja see on ühte pidi uhke ja teist pidi hirmutav!!! Aga Uulu laager on minu jaoks läbi aastate olnud suvine kohustuslik üritus (et ilma selleta suve poleks) ja loodetavasti nii see ka jätkub.

kolmapäev, jaanuar 25, 2012

Blogimise paus

Ega meil siin vahepeal kiirus maha pole läinud ja tegemisi ikka palju. Seega ka blogimine viimasel ajal kuidagi nukralt tahaplaanile jäänud. No eks üks põhjus see, et vabadel hetkedel olen püüdnud lugeda või enda raamatuid kirjutada. Mitte-vabadel-hetkedel on sehkendamised laste ja loomade ning majaga. Eriti praegusel ajal on igapäevaseks tegevuseks võitlus külmaga... või noh toasooja saavutamisega. Hommikuti on tavaline, et köögis on vaid 10 kraadi ja elutoas 15 kraadi sooja. JA siis hakkab kiire kütmine.

Aga kütmine oligi üks asi, millest ma unistasin, kui veel maal ei elanud- et kui on külm, saan ise minna ja tuua puud ning teha elava tule ahju. No ükspäev tahtis Mathias tuppa ka elavat tuld teha, kui püüdis ahjuukse sees oleva augu kaudu paberit ahju toppida... aga no osa läks ahju ja osa jäi välja. Seega ei juhtunud lõpuks midagi.

Kuuse talu küülikufarmi kodukal olen suutnud ajakohasena hoida pesakondade ja müügi info. Farmis pole ka hetkel kõige lihtsam- kui varem võttis kogu toitmine-jootmine aega 1 tund päevas, siis nüüd u 2-2,5 tundi. JA seda kõike jootmise ja külmunud uste pärast.

Seega meil, kes me esimest talve omas kodus oleme, on vedanud, et PÄRIS talve pole nagu olnudki sel aastal.