.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

esmaspäev, november 29, 2010

Palju õnne, Mathias!


Meie väike pere!

Tegelikult ei usu ma siiamaani, et sellest on juba 2 aastat möödas! Nimelt sai siis meie pisipoja täna 2-aastaseks. Eile sai lasteaia saalis selle auks ka väike pidu maha peetud. Suur tänu kõigile, kes kohale tulid!!! Hea oli teid kõiki näha.

Kuna Mathiasel on viimane nädal magamine täitsa sassis, siis peo alguse magas ta ilusti maha. Lõpuks pidin ta üles ajama, seega kohale jõudes oli poja natuke unesassis ja ei saanud aru, et mida nad kõik tahavad. Kui kõik aga õnnitlema hakkasid, siis naljakas oli vaadata, et mõne aja pärast tuli "sünnipäevalapse-professionaalsus" sisse- kui algul püüdis igasse kinkekotti sisse vaadata, siis mõne aja pärast õppis selgeks, et kotid tuleb vastu võtta ja seljataha hunnikusse panna ning siis uuesti järgmiste õnnitlejate poole pöörata.

Peale sünnipäeva kordas muudkui kodus, et "palju õnne- aitäh!"
p.s. rohkem pilte minu facebooki albumis!



Peale külaliste lahkumist- "Puhkama lähen!" (jah, tõesti ta ütles nii ja ma ei tea, kust ta selle lause võttis)


Kingiraamatuid uurimas!



Lõpuks anti süüa kah!

laupäev, november 27, 2010

IRL aastalõpu vastuvõtt


Täna käisime Ammende Villas Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnumaa osakonna aastalõpu vastuvõtul. Pikemalt on sellest jällegi kirjutanud Urmas Saard oma blogis. Foto on samuti Urmas Saardi tehtud ja "virutatud" sellest samast blogist.

laupäev, november 20, 2010

Heifer koolitus


Tänase päeva veetsime Suigu rahvamajas. Kuna eile õhtul sai u kl 23 tehtud otsus, et läheme Pärnusse bowlingut mängima, siis oli tänane päev natuke unine. See aga ei takistanud päeva nautimast! :-)

Tegemist oli siis Heifer programmi koolitusega. Tegemist projektiga, mille raames on osalevatel peredel võimalik saada loomi ja omavahel vahetada teadmisi. Tulevaseks kohustuseks endal hiljem sama väärtusega loomad edasi anda. Meie huvi on loomulikult küülikutega seotud.

Ma ei jõua ära oodata aega, kui minu facebooki farmimisest saab päris farmimine :-) Tegelikult pole ma aga loomulikult kindel, kas ma ikka olen valmis selleks, et maa harimiseks või looma toitmiseks ei piisa enam ühest hiireklikist, vaid tuleb rohkem vaeva näha ...hmmm... aga igatahes liigume jätkuvalt sinna poole!

reede, november 19, 2010

Kristlikud väärtused Eesti poliitikas 2010

Hoolimata eelkirjeldatud "seiklustest" jõudsin väikese hilinemisega kauaoodatud konverentsile Riigikogu konverentsisaalis.
Mitmed ettekandjad rääkisid olukorrast Soomes. Olga Schihalejev tutvustas kristluse olukorda meie uues õppekavas ja ka õpikutes. Kuna religiooniõpetus on sügisest õpilastele järkjärgult kättesaadavam, siis laieneb ka minu tööpõld. Peab ennast uuesti täiendama hakkama! :)

Iseenesest kordasidki mitmed esinejad mõtet, et religiooniõpetuses ja kristlike väärtuste edastamises oleneb palju õpetajast. Meie kultuur ja kõik ümbritsev on otseselt kristlusega seotud ja selle vastu vaielda oleks lihtsalt kitsarinnaline ja harimatu. Samas saab õpetaja seda nii ajaloos, kirjanduses vm ainetes või religiooniõpetuses edasi anda huvitavalt ja nii, et õpilane näeks asjade vahel seoseid. Teiselt poolt võib just õpetaja õpilase jaoks kõik väga keeruliseks ja igavaks teha. Aga eks nii on see kõigi teemade puhul!

Erakondade esinejate paneeldiskussiooni ajal oli huvitav valimiste eelne situatsioon, kus "esinejad olid väga auditooriumi tundlikud" ehk siis enamus erakondi on meil kristlike väärtuste esindajad! :) Reformierakonna kohta ütlesid muidugi mitmed kaasesinejad, et konverentsil kinnitas küll Igor Gräzin, et toetab kristlikke väärtusi, kuid religiooni ja poühakodasid puudutavatel teemadel pidavat Riigikogus tal ja ülejäänud reformierakondlastel hoopis teine seisukoht olema.
IRLi liikmena ei olnud ma üllatunud, et Mart Laar rõhutas kristlike väärtuste osa IRLi põhimõtetes, sest see on ka üks suur põhjus, et miks mina just selle erakonna liige olen.

Meeldiv oli ka lõunalauas ja kohvipausi ajal vestelda meeldivate tuttavatega, keda ammu pole näinud. See pani kohe jälle tundma, et isegi mitmeaastase tegevuspausi ajal ma polegi ikka veel päris unustatud... ja et on viimane aeg uuesti aktiivselt tegutsema hakata! :-)

Päeva rekordi omanik!

Käisin täna Tallinnas konverentsil.
See toimus riigikogu konverentsisaalis, seega sissesaamiseks tuli kindlasti ID kaart kaasa võtta. Mul on ID kaart alati rahakotis, seega kontrollisin seda igaks juhuks alles Vaimõisas.
Ei olnud rahakotis!
Tuli meelde, et eelmisel nädalal käisime teatris ja andsin oma ID-kaardi Herlendi taskusse, kui äkki netipiletite ümbervahetamisel peaks keegi mind "tuvastada" tahtma.
Ümberpöörd ja tagasi Libatse poole. Ehk siis planeeritud ajaga tuli 84 kilomeetrit rohkem sõita. Sõitsingi. Kiiresti sõitsin. Leppisin endaga kokku, et kui koju tagasi minnes politseile vahele jään, siis enam Tallinnasse ei lähe. Ei jäänud vahele.
Alles Kernus jäin. Enne Kernut mõõdeti. Möödasõidu ajal. Mingist vanast Passatist mõõdeti. 39 km üle lubatud kiiruse.
Pidavat olema päeva rekord. Politseionu siis küsis ka, et noh, kas on hea auto? "Liiga hea järelikult, sest muidu ma siin ei istuks," oli ainus, mis oskasin vastata.

Nüüd pean/saan kirjutada vastulause ja siis alles otsustatakse, et palju trahvi saan. Aga oleks 40 km üle olnud, oleks asi hullem olnud. Hea on, et ma sellel teelõigul aeglasemalt sõitsin, kui enamus teed! :)
Ja ma ei saa sellest vastulause teemast aru- mida ma kirjutan, kui ma tean, mida ma tegin? Kuidas saab trahvi suurus oleneda sellest, mida ma neile sinna põhjenduseks kirjutan???

teisipäev, november 09, 2010

Riigikogu valimistest


Foto pärit Urmas Saardi blogist
Muude tegemiste vahel käisime eelmisel laupäeval ka IRL infotoa avamisel Port Arturis. Kuna nüüdsel ajal teemaks ikka valimised, siis minu jaoks saab ka üha aktiivsemaks küsimus, et keda valida... ja kes võiks üldse kandideerida.

Maaja Kallast kirjutas sellest hästi ühes Maalehe artiklis:
"Riigikogu valimised lähenevad. Kas tõesti eelistatakse jälle lehvivaid lokke, artiste, sportlasi ja teisi kenasid inimesi, samas kui vanade Euroopa kultuuririikide parlamentides istuvad enamasti juriidilise ja majandusalase kõrgharidusega spetsialistid."

Seega valimistega seoses usun, et Riigikogu kandidaat võiks:
1. tuntud olla mujalt, kui vaid seltskonna ajakirjade veergudelt,
2. omada Riigikogu töös kaasaaitavat (kõrg)haridust,
3. olla valmis valituks saamise korral tegelikult ka Riigikogus tööd tegema (ehk et mitte lihtsalt hääli korjama minna).

Ühel päeval loodan ise igatahes ka Riigikokku kandideerida. Ma usun jätkuvalt, et tööd saab ära teha igal tasandil. Samas usun ma, et selle asemel, et vinguda, kuidas seal on ainult ebakompetentsed inimesed, tasub ise midagi ette võtta ja proovida ise sama asjaga hakkama saada (selle asemel, et lihtsalt teisi kritiseerida).

No aga viimased aastad olen ma ühiskondlikult küllaltku passiivne olnud ja peaaegu täiskohaga ema ja üliõpilase amet ei soosi Riigikogu valimistel häälte korjamist (nii vähemalt targemate poolt arvatakse!!!)... seega eesmärgi täitmiseks tuleb eelnevalt jälle asjalikuks hakata. Huvitav, millised ametid siis ema ja üliõpilase omast aktsepteeritavamad on?!?

esmaspäev, november 08, 2010

Tsuh- tsuh... piilupart...

Meie poja hakkas eelmisel nädalavahetusel mulle mänguhoos rongisõitu laulma. Tal ei ole seda ühegi lauluplaadi peal, kodus me seda ei laula ja muusikakooli lauluõpetaja (kelle ma täna üle kuulasin) väitis, et muusikatunnis nad seda pole õppinud. Rühma kasvatajaid ma pole veel üle kuulanud, aga kahtlustan neid :) Tegelikult on asi selles, ma lihtsalt jäin Mathiast seal põrandal tema vastas istudes suu ammuli vahtima, sest see oli selline üllatus. Jah, ta ei laula täisversiooni, aga igast reast tuttavad kohad (tsuh-tsuh... piilupart... rattataa... jne) ja ülejäänud kohad noogutab rütmi täis, nii et täiesti arusaadav kompott. Oi, ma olin nii õnnelik ja uhke!

Muusikakoolis on viimased korrad ka nii hästi läinud. Aga no ta käib ju seal juba teist aastat ka, seega midagi peab ju külge jääma :)

Ja praegu olen ma ülimalt õnnelik, et peale seda, kui Mathias oktoobris nädalakese haige oli, on ta nüüd terve! On ju nii, et me ei pane tähele, kui laps (või ise!) terve on, aga kui on haige, siis ju kogu maailm ja kõik tegemised seisavad. Seega täna olen õnnelik, et ta on terve!!! Eelmisel nädalal oli lasteaias ka mõni päev vaid 2 last (nimekirjas on 18 last nende rühmas). Ülejäänud pidid enamuses haiged olema. Täna oli lasteaia hoolekogu ja seal küsisin veel üle ka, et kas tõesti nii palju haigeid ja pidigi nii olema! Seda enam olen õnnelik!

(ja kuna ma pole ebausklik, siis ei usu ärasõnumisse, seega kui mu laps nüüd haigeks jääb, siis see EI OLE sellepärast, et ma siin õnnelik olen) :P

Täna sain kirjastus Tänapäev blogist ka selle vastuse, et minu esimene noorteromaan sel aastal ei ilmugi. Nad annavad nüüd igasuguseid muid raamatuid aasta lõpuni välja ja noorteromaanivõistluse teostega jätkavad alles järgmisel aastal. See-eest hakkab mul järgmine "asi" valmis saama. Kui Mathias ilusti edasi terve on ja 3 korda nädalas lasteaias käib, nii et ma saan hommikuti tööd teha, siis... varsti saab valmis :)

kolmapäev, november 03, 2010

Ajagraafikud sassis

Ma avastasin, et peaks hakkama siia tihedamini Mathiase tegemistest kirjutama. Ma pean küll siiani tema beebiraamatut, aga sinna ei mahu eriti midagi ja tegelikult oli see ju mõeldud vaid esimeseks aastaks.
Viimaste päevade uueks oskuseks on tulnud kujutletavad mängud. Vähemalt mina pole seda eriti varem tähele pannud. Eile "võttis" poja ajalehest traktoreid ja "sõi" neid. Täna võttis voodist piima ja suppi hobusele (kes teeb muu-muu ja on tegelikult dinosaurus)ning hobune siis sõi neid käru seest, nii kaua kuni tal kõht täis sai.

Viimasel ajal on tulnud... või pigem kadunud lauakombed! Ilge võitlus on iga kord, et ta piimaga ei luristaks ja toitu lusikaga ei patsutaks, vaid et need ikka korralikult suhu jõuaksid (mitte laua alla Rotsule.

Peale kella keeramist pole me oma ajagraafikuid ikka veel korda saanud. Poja on enne lõunat ja õhtuti nii väsinud, aga eile tõusis kl 6 ja täna... 5.20 hommikul!!! Seega läksin talle ka lasteaeda varem järgi, sest viimased korrad on ta nii väsinud olnud, et kui järgi lähen, siis nutab! Ja selleks ma küll ju oma last lasteaeda ei pane, et ta seal nutaks. Täna saingi väga rõõmsa ja õnneliku lapse kätte! :)

Tänasesse päevaplaani mahub veel muusikakool... ja äkki jõuan ise ka veel veidi tööd teha! :)

teisipäev, november 02, 2010

Mis tuu on?

Mathiase viimaste päevade küsimus on: "Mis tuu on?"
Mina ei tea, kust kohast ta selle on võtnud, sest meil on kodus ikka "see", mitte "tuu". :)
Täna leidis magamistoast riiete kuivatamisest kuivanud veelaigu, toppis oma mängulooma lehma ninapidi sinna sisse ja nõudis korduvalt: "Mis tuu on? Mis tuu on?" - no emme ja issi ju Rotsuga teevad nii, kui Rotsu tuppa pissib :)