.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

kolmapäev, juuni 16, 2010

Teoloogia magister ...või midagi...

Ehk siis täna selgusid ametlikult lõpueksami tulemused, mis oli minu viimane takistus teel magistrikraadini. nüüd ma olen siis vist teoloogia magister kristliku kultuuriloo alal (täpsem nimetus selgub homme tunnistuselt).

Magistrieksami ja magistritöö koondtulemuseks oli B, mis on minu jaoks praegusi olusid arvestades VÄÄÄÄGGGGAAA HEA! Ma kartsin tõesti, et ma ei saa üldse läbi, sest 2 nädalat, mis pidid ainult õppimisele kuluma, läksid mõne muu projekti nahka. Ja see ei olnud minu valik...või siis ikka oli ka! :)


Seega ametlik lõpetamine homme, neljapäeval, 17.juunil. Kell 12 on jumalateenistus Pühavaimu kirikus ja seejärel kl 14 aktus Usuteaduse Instituudis.

Kuna mul on kogu aeg olnud vaja olulisemate asjadega tegeleda, siis avastasin täna, et homseks oleks vaja midagi lõpetamisele selga panna, soeng võiks olla ja muidu ka ilus. Seega tormasin lõuna ajal Mathiasega kõige EBAMEELDIVAMAT asja tegema: shoppama! Mathiasel oli õnneks uneaeg, seega ma ei viitsinud temaga kaua mööda poode ja proovikabiine ringi tuuseldada ja nentisin üsna kiiresti, et poodides pole midagi saada :) Eks ma siis homme hommikul kodus kapi ees nuputan, et kas mul on midagi selga panna või mitte.

Kui ma oleks 2 kuud tagasi arvanud, et kõigi oma projektidega praeguseks valmis saan (mida ma õnneks olen saanud), siis ma oleks ju võinud isegi lasta endale midagi õmmelda ja oleks võinud isegi juuksuri aja endale 2 kuud tagasi kinni panna... aga nagu öeldud- elus on olulisemaidki asju! Minul on oma isiklik pisike projekt, mis (KES) on hulga olulisem, kui üks lõpetamine (selle pidulik osa, ma mõtlen- tunnistus on oluline!). Seega panen homme Mathiase ilusti riidesse ja ise püüan lihtsalt hästi välja magada!

Aga VÄGA HEA TUNNE on küll! Mul on SUVEVAHEAEG!!!

neljapäev, juuni 10, 2010

Õpppimisest palumiseni?

Huvitav, kas tulevase teoloogia magistri puhul toimiks see, kui mõni küsimus väga hästi ära õppida ja ülejäänud aeg pühendada palumisele (et eksamil ikka õiged küismused tuleksid)??? :D

Õppimisvõimetu

Ma püüan... ausaõna, ma püüan targaks saada... aga mu mõistus ei tee enam koostööd. Minu mõistus on aru saanud, et kool on läbi ja enam ei pea õppima. Minu mõistus teab, et mul on ainepunktid koos ja magistrieksami osatöö (magistritöö) on tehtud, aga seda ta ei taipa, et lõpueksam on ju tegemata!!!

Ja siis mu laps ja koer mõtlevad ka, et praegu on parim aeg kogu aeg minu tähelepanu pärast kakelda. Ja ilmad on ilusad ja seega on oma talus vaja tööd teha, sest see on ju niiii vahva!

No Vana Testamendi ained on läbi "nuusutatud"... ja Uue Testamendi ainete küsimustele suutsin eile enam-vähem vastata.... täna siis kirikuajaloo juures....

Aga homme on MTÜ juhtide arenguprogrammi järgmine koolitus. Seekord teemaks finantsjuhtimine.
Ja laupäeval on kiriku laulupäev Tartus. Hommikul kl 10 algab proov, seega peab varakult sõitma hakkama. Laulupidu ise hakkab kl 17.
Esmaspäeval juba lõpueksam.
Kolmapäeval jälle volikogu.
Neljapäeval lõpupidu.

Peale jaanipäeva hakkab Pärnu praostkonna kristlik lastelaager Uulus.
Peale seda tuleb vist Balticale akordionit mängima minna jälle.

Nii see elu käibki! :)

neljapäev, juuni 03, 2010

Õiged asjad õigel ajal

Ma tean, miks mõned (enamus?) asjad ei tule siis, kui meie tahame.

Sellepärast, et iga asja jaoks on oma aeg! Ja me ei pruugi seda kohe algul teada!:) Mina nüüd jälle tean! :)Et kõik head ja õiged soovid lähevad täide... aga omal ajal!

(lihtsalt tundus õige aeg ja koht selle vana tõe meenutamiseks)

kolmapäev, juuni 02, 2010

Nimetu Jumal ja müürideta kirik

Kuna ma olen nüüd peaaegu täitsa vaba inimene (ajaliselt :P), siis vaatasin täna telekat. Juhuslikult sattusin Soomes 2005a tehtud sarja "Isabella" viimast osa vaatama. Kahju, et ma seda varem pole avastanud, sest tundus täitsa huvitav. Rootsi keelt oli hea kuulata (isegi mõni tuttav sõna oli).

Miks ma sellest kirjutan, on aga see, et filmi lõpust sain vastuse küsimustele, mida minult on küsitud.
See kõlas umbes nii:
"Ma püüan Jumalat teenida ilma torne ja müüre ehitamata..."

Vastuseks on see siis neile, kes viimasel ajal minu käest kuidagi väga tihedalt küsivad, et kuidas ma ühe või teise koguduse tegemisega seotud ei ole, kusagil jälle ei käinud või millestki jälle midagi ei tea. Jah, juba mitu aastat on minu kirik ja kogudus laiem, kui ühtede müüride vahel. Õnneks on paljud inimesed sellele kaasa aidanud... äkki ma ise polekski aru saanud. :)

Ühel hiljutisel jutlusel kuulsin juttu "nimetust Jumalast" ja sellest, et kas me peaksime aktsepteerima kõigi erinevusi Jumalast arusaamisel. Aga mis on see ühtsus? Kui ühes kirikus on ka suur hulk inimesi, kes kõik arvavad, et neil on õigus ja et seda ei pea tõestama... siis seejuures on minu areng täiesti loomulik- usuteaduse juurde! Seal peab kõike tõestama ja palju uurima! :) Järelikult see mulle sobib, mitte see, et pean nägema, kuidas ühele inimesele antud anded oleks nagu Jumala teenimiseks õigemad ja paremad, kui teisele antud anded.

Ja kõige olulisem, nagu Tobias mulle paar aastat tagasi targalt ütles, et mul on praegu minu isiklik projekt! Meie poeg (pere, kodu)! See on see, kuhu läheb aeg ja armastus... ilma ennast tõestamata!

Kui hakkab tunduma, et ühe inimese Jumala teenimise viisi hakatakse eelistama teisele, siis tahes või tahtmata tekitab selline tundlik teema arvamuse, et ju siis ikkagi on olemas "nimetu Jumal" kõigis oma erinevustes. Või siis vähemalt "minu Jumal" ei kipu nende tähtsate tarkade meeste omaga ühtima. Samas vana tõde on see, et kõige usklikumad on need, kes käivad iga pühapäev kirikus ja teavad Piiblit peast... kuigi samas ei suuda seda sugugi reaalse eluga kohandada!

Igatahes ma olen õnnelik! Üks pinge on maas- magistriõpingud on lõppemas! Suvel tuleb paari muu projektiga hakkama saada. Sügisel on jällegi omad väljakutsed. Üks neist arvatavasti seotud ka õpingute jätkamisega.
Fakt on see, et praegu on aeg, kui üle hulga aja saan ma jälle kõige paremini aru oma kohast, olukorrast ja positisoonist... ja et see meeldib mulle väga! Ja õnneks olen piisavalt vana ja kogenud, et teiste poolt lendu visatud hoolimatuid kommentaare südamesse võtta. Igaüks võib meie otsuseid kommenteerida(enamasti teevad seda need, kes ise otsustada ja midagi teha ei julge-oska-saa-taha), aga lõpuks peame vastutama ikka ainuisikuliselt- nii maises maailmas, kui ka viimsel päeval!