.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

pühapäev, detsember 27, 2009

Hingehoidlik kohvitamine :)

Täna saime kahe väga toreda hea inimese (sõbraga) peale kirikut kokku, et kohvitada ja ühte tähtsat asja ajada :-) Tegelikult läks "asjaajamine" sujuvalt üle teineteise hingehoidlikuks vestluseks, mida meile kõigile järelikult vaja oli. Mulle igatahes küll!
Tohutult hea on rääkida, kui võid asju nimetada õigete nimedega ja ei pea oma mõtteid "ilmalikku keelde" tõlkima. Kuna me praegu kõik korraga (juhuslikult?) loeme Tommy Hellsteini raamatut "Saad kõik, millest loobud", siis oli ikka ühel või teisel põhjust hüüda, et "näe, see on täpselt nii, nagu raamatus kirjutas...".

Vahel mulle tundub tõesti, et mu arusaamised on "kõigi inimestega" vastuolus. Täna oli hea näha, et kui minul on valearvamused ja "kõigil inimestel seal" on õiged arvamused, siis ma vähemalt pole üksi... vaid meid on kolm! :) No tegelikult loomulikult pole ma nii isekas ja enesekeskne, et arvaks, et mitte keegi rohkem nii ei mõtle... aga minu igapäevasesse suhtlusringi pole lihtsalt neid inimesi eriti palju jätkunud.

Hea on teada, et ma pole ainuke inimene, kes usub, et:
- elu mõte pole lihtsalt elamine! Sa pead oma elu mõtte leidmise nimel töötama. Kõigi eludel on mingi eesmärk ja keegi ei tule sulle seda ütlema, vaid see selgub aastate jooksul... ja sa võid selle ka täita, ise aru saamata... ehk otsimise käigus;
- teisi inimesi ei saa muuta. Kui sinu elukorraldus ei mahu teise inimese ümber sellisena, nagu ta on, siis tuleb sul ENDA elu teisiti ümber korraldada, mitte püüda teist inimest muuta;
- kahtlev kristlane on parem kui mängiv kristlane ehk see, kes teeb asju vaid sinu pärast;
- alandlikku ja pikka meelt on vaja!!!! :) Paljudeks asjadeks ja paljude inimeste jaoks;
- sa võid Jumala kallal õiendada, et miks ta sind sellesse olukorda pani, aga kui sul on seal tööd teha, siis sa sealt ikka enneaegselt välja ei saa!
- lapsevanemad kipuvad vahel ennast oma laste kaudu teostama. Ehk et annavad ise alla ja ei üritagi edasi areneda, ütlevad et neil polnud võimalusi vms, ning siis panevad oma unistused lapse peale! Ja siis on pettunud, kui laps neid ei täida;
- inimene on ikka edukam selles vallas tegutsedes, milles tal on loomulikke andeid ja oskusi. Tehes asju lihtsalt, et kellegile midagi tõestada ning valides haridus ja elukutse selleks, et erineda ja silma paista, võib su lihtsalt kiuslikuks ja kibestunuks muuta. Ja kui sa ei julge tunnistada, et sai vale valik tehtud ja ei julge otsast alustada, siis jäädki teiste kallal vinguma... kuigi tegelikult võiks enda anded ja oskused üle vaadata ja hoopis teise valdkonda suunduda.

Ja palju-palju muid mõtteid! Tänane jutlus oli ka väga hea, nii et sel teemal arutlesime ka.

"Tugev saab olla vaid see, kes enda nõrkusi tunnistab"- üksi ei saa hakkama! Teisi on ka vaja! Kohtume veel!

kolmapäev, detsember 23, 2009

Jõulumõtisklus

Virge saatis mõtlemapaneva jõulumõtiskluse, mida tahan teie kõigiga jagada.
_________________
Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007. Üks mees mängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2 tuhat inimest, enamus neist läheb tööle.

3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu, aga siis kiirustab edasi.

4 min hiljem:
Viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi ja jätkab peatumatult oma teed.

6 min hiljem:
Üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja läheb edasi.

10 min hiljem:
3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle, et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead. See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem, ilma erandita, sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.

45 min:
muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega.
Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma
endisel sammul. Mees kogus kokku 32 dollarit.

1 tund:
Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka.
Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.

Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit.
Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.

See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist "Märkamine, maitse ja prioriteedid".
Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal?
Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?

Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine:
kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib ühte paremat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?

*Hea Sõber, märka inimesi, kes Su lähedal, kes Sulle märkamatult toeks ja abiks! Leia see hetk ja küsi talt: "Kuidas Sul läheb, on Sul kõik hästi?"

RAHULIKKU JÕULUAEGA!

Joshua Bell metroos: http://www.youtube.com/watch?v=hnOPu0_YWhw
Joshua Bell mängib Ave Mariat: http://www.youtube.com/watch?v=DvlTuBnpKpc

teisipäev, detsember 22, 2009

Uued loetud raamatud

Muudest tegemistest jõuan ehk ka varsti blogida, aga jälle sai paar raamatut loetud: http://midaheliluges.blogspot.com .

Ega viimased nädalad ongi jällegi kõik vabad hetked kulunud koolile ja lugemisele. Aasta norm tuleb ju ikka täis saada :)

esmaspäev, detsember 07, 2009

Perekeskusel oma blogi!!!

Lõpuks sain valmis ka Halinga perekeskuse blogi, kus edaspidi meie tegemistest lugeda saab.
Blogi leiate siit: http://halingaperekeskus.blogspot.com/