.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

laupäev, detsember 13, 2008

Pisipoja 2.nädalane!


Uskumatu, kui kiiresti aeg möödub. Pisipojaga on nii palju tegemist, et ei saa arugi, kui järgmine päev jälle möödas on. Kella tuleb vaadata vaid selleks, et arvestada, millal võiks umbes järgmine söögi- või uneaeg olla. Üldiselt aga pole kellaajal tähtsust, sest aeg käib pisipoja kella järgi.

Järgmisel nädalal on mul koolis järgmine sess. Kuna arvasin, et Mathias sünnib varem, mitte nii novembri lõpus ja et ta on seega detsembrikuu sessiks vanem kui tegelikult on, siis praegu mõtlen tõsiselt, kuidas seekord koolis hakkama saame. Nimelt on vaja enne sessi üks eksam kodus kirjalikult ära teha (pool sellest sain eelmisel nädalal tehtud) ja teine eksam on kohe neljapäeva hommikul.

Neljapäevasekst fundamentaalteoloogia eksamiks praegu üritangi õppida. Praegu olen hakkama saanud pisipoja uneajaga, seega pole Mathias minu õpingute pärast kannatama pidanud.

Fundamentaalteoloogia eksamiks lugesin Lewise raamatut "Lihtsalt kristlus". Seal on kirjutatud nii:

"Perekonna suhe välismaailmaga, mida võiks nimetada tema välispoliitikaks, peab sõltuma mehest, sest tema peaks olema- ja tavaliselt ka on- palju õiglasem võõraste inimeste vastu. Naine võitleb tavaliselt oma laste eest, aga mees võitleb ülejäänud maailma vastu."

Ma usun, et sellest lausest olen alles viimase kahe nädalaga hakanud aru saama. Nimelt näen praegu, et tõesti on Mathias kõigest ja kõigist kõige tähtsam. Tema on pisike ja abitu ning tema maailm koosnebki tema vanematest. Ta tahab süüa ja magada ja lähedust ja siis on kõik korras. Kui ta liiga kaua magab, siis ma käin juba luuramas, et äkki ta tõuseks üles, kuna ma juba nii igatsen ta järgi...


Ja isegi öösiti, kuigi on vahel raske üleval olla, siis kui ta ikka otsa vaatab ja jutustab, siis läheb uni ka ära. Pisipoja on niiii armas!!!