.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

esmaspäev, oktoober 27, 2008

Kolimine ja muud tegemised

Täna olime ääretult tublid ja jätkasime kolimist. Peale seda, kui hommikul ujumas ära käisin, veetsin ülejäänud päeva oma asjade pakkimisega. Ujumine tegi kõhubeebi väga aktiivseks, seega pakkimine eriti kiiresti ei läinud. Lõpuks läks Herlendiga kahekesi veel umbes tund aega, kui võtsime riiuleid lahti ning tassisime alla autosse.

Praeguseks on enamus kraami Libatses ka juba üles pandud. Üldiselt on aga mõlemad korterid hetkel jube-kole-hirmsad, sest mõlemas on kõik asjad laiali. Aga 1.novembrist tahaks korterisse ikka üürilised sisse lasta, seega peaks enne kõik täiesti korras olema- omad asjad väljas ja sissejääv kraam korteris!

Mina ise olen juba mitmendat päeva jälle allergiaga hädas. Jällegi ei tea, et mille vastu, aga mu nägu ja kael ja kõht on kõik allergilisi punne täis ja see on niiiiii paha. Ma pole elu sees millegi suhtes allergiline olnud, aga nüüd viimase kuu jooksul juba teine kord.

Tänu Kerstile ja Koidule on meil nüüd ka beebi turvahäll olemas. Täname !!! :-) Varustus hakkab juba kokku saama... aga samas on ka viimane aeg!

Üldse viimastel päevadel on mul tekkinud paanika, et aeg saab otsa ja peaks ennast lõpuks imekiiresti liigutama hakkama.

Täna sain veel töölt kätte gaasimürgituses mehe ehk Herlend tegeles mingite gaasitöödega ja nüüd hingame seda siin kordamööda sisse... nuuks. Aga ehk saab kõik korda.

Homme toimub meil Pärnus Eesti Religiooniõpetajate Liidu eestseisuse koosolek. ERÕL esimehena (-naisena) on mul kohustus (õigus) seda koosolekut juhtida, seega peaksin praegu hoopis tegelema koosoleku materjalide ettevalmistamisega. Teised eestseisuse liikmed on nii armsad ja säästavad rasedat-mind pikast sõidust mõnda teise linna ja tulevad seetõttu ise Pärnusse, et me saaks koosoleku siin maha pidada. Tulemustest ja otsustest juba homme täpsemalt! :-) Koosoleku koha suhtes oli meil isegi kokkulepe, et kui vaja peaks olema, eks nad siis tulevad kõik haiglasse, et otsused ikka tehtud saaks :-D Armas!

pühapäev, oktoober 26, 2008

Ettevalmistused

Täna ma pean kindlasti maailma religioonidega tegelema!!! Lubadused-lubadused... aga no see eksam läheneb niii kiiresti.

Teine suur "asi", mis ülikiiresti läheneb... tähendab seda, et meil on korter beebi asju täis, aga kõik on kuidagi kaootiliselt laiali ja kõigega on veel midagi vaja teha. Aega ju alati oli! Ja äkki on siiamaani veel kaua aega, aga ma ju ei tea...

Seega täna öösel otsustasin, et tänasesse päevaplaani PEAB mahtuma beebiriiete triikimine, voodi pesemine ja kokkupanemine ja igasugu muud koristustööd.

Kuna ilm on õues vastav, siis see tegelikult täitsa soosib tubaseid töid :-)

laupäev, oktoober 25, 2008

Magamine värskes õhus ;-)

Neljapäeval käisime teatris Testosterooni vaatamas. Väga vahva etendus oli ja soovitan! Järgmisel öösel tundsin pidevalt, et nagu aken oleks kusagilt lahti, sest korteris oli nagu õueõhk.

Enne teatrisse minekut oli jälle kiire valmispanenisega. Herlend läks rõdule suitsetama ja mina tegin vannitoas meiki. Järsku kukkus ripsmetušš kraanikausi alla ja kutsusin Herlendi ruttu appi. Tuli jooksuga! Tema ju ei teadnud, mis juhtus.

Kui ma järgmisel hommikul lõpuks aru sain, et rõdu uks oli terve öö lahti, kuna Herlend mulle eelmisel õhtul sealt nii kiiresti appi jooksis ja seepärast korteris külm oligi, siis sain aru, et mitte ainult mina pole nüüd valmis, et iga hetk võib midagi juhtuda, vaid musi on täpselt samamoodi ärevuses ;-)

Ja sellest sain ka aru, et ripsmetušši pärast vist ei tohi enam nii kõvasti karjuda ;-)

38.nädal?

Kui nüüd uskuda andmeid viimasest (sel nädalal toimunud) ämmaemanda visiidist, siis nüüd peaks umbes 38.nädal käsil olema. Aga no jätkuvalt ma ei saa täpselt aru, et millist tähtaega siis nüüd jälgima peaks.

Igatahes seekord visiidi lõpuks kuulsin laused, et "järgmine visiidi aeg on sul 4.11, aga kui sa enne seda ära sünnitad, eks sa anna siis teada, et sa ei tule!" APPI - see on juba nii reaalne! Ja me pole ikka veel perekooligi jõudnud (järgmisel nädalal on plaanis).

Ja üldse on mul praegu JÕLE kiire kooliga, sest novembri esimesel nädalal on juba vähemalt üks eksam (ja see on 1,5 nädala päast), seega ma peaks ainult õppima-õppima.

Beebi südamelöögid olid korras, jätkuvalt pea allpool, ainult pöörleb siin muudkui ümber oma telje. Ämmaemand rääkis üle erinevad tundemärgid, mille järgi on aru saada, et sünnitus algab. Samas olen ju viimased kuud kogu aeg foorumites "kaasrasedatega" asju arutanud ja seega midagi uut ma ei kuulnud.

Viimaseed päevad on siukene puusaluu valu ühel pool, et ma mõtlesin, et hakkan juba maha surema. Ja mitu ööd on selg ka lõpuks nii haige olnud, et ei saa voodis keerata ka.

Minu rase blogi (a)

Ükspäev Ott ütles mulle, et mu blogi on ka rasedaks muutunud :D

Aga see on ju täiesti iseenesest mõistetav- hetkel on kogu mu elu täiesti rase ja kõik, millega tegelen, ongi- rase olemisega!!!

Kusjuures kõige naljakam on see, et kõik päevad on tegemisi täis ja aega nagu üldse ei ole ja midagi ei jõua tehtud... aga samas ei tee nagu ka midagi. See "niisama rase olemine" võtab tõesti praegu palju aega.

Ja kuna enamus inimesi mu ümber kas pole rasedad kunagi olnud või ei mäleta enam, mida see TEGELIKULT tähendas, siis loomulikult püüan blogiski anda võimalikult hea ülevaate sellest, mis selle kõigega kaasneb. Et see pole sugugi nii lihtne ja igapäevane.

Rasedus on naise elus ikka eriline aeg... ja kindlasti toob ka ümbritsevate inimeste jaoks palju muudatusi kaasa! Iseasi, kas seda tahetakse tunnistada. Aga no kes vähegi on viitsinud kusagilt netist või kirjandusest rasedusega kaasnevast lugeda, siis ei tohiks küsimusi olla :)

Ja kuna blogis kirjutan asjadest, mis mu elus toimuvad ja hetkel toimub mul ainult rasedus, siis on väga loogiline, et mu blogi on ka rase! ;-)

esmaspäev, oktoober 20, 2008

Pisemaks pole veel läinud...


Ma lubasin lõpuks siin ka ilmutada, et kui suuuuuur ma siis TEGELIKULT olen. Vot- täpselt nii suur olengi praegu, nagu siin pildil! :-)

laupäev, oktoober 18, 2008

Pootsi ralli 2008

Eile õhtul sai otsustatud, et olen juba koolis küllalt targaks saanud ja seega aitab küll :-P
Tegelikult asi hoopis selles, et täna toimus Pootsi ralli ja poisid läksid sinna sõitma. Loomulikult võeti mind ka kaasa, aga... sel aastal sõita ei lubatud... nuuks... aga edaspidi lubati, et saan ehk sõita ka :D Eks näis!

Igatahes oli mega vahva! Terve pikk päev sai ringi joostud ja püsti seistud, aga polnudki eriti raske. Muidugi õhtul kodus autost välja tulles olid jalad ja kõik muud kohad nii haiged, et siis oli küll juba raske olla.

Mul on kahtlane tunne, et sellisel rallil ma polegi enne käinud. Me oleme küll käinud ringrada vaatamas ja siis neid pikki rallisid kruusateel, aga mitte sellisel lühikesel rajal, kus sa näed korraga peaagu kogu rada ja kus kogu aeg midagi põnevat toimub. Järgmine üritus pidavat olema 1.novembril Pärnu-Jaagupis (täpsemalt peaks see rada vist Tõrdu külla jääma). Kui midagi erakorralist ei juhtu, siis olen seal kindlasti kohal.

Minule öeldi, et ma olevat muidugi jälle suureks läinud. Seda kindlasti ka... aga äkki oli asi ka selles, et mul oli seljas oma jope, taskutes 3 telefoni ja muud kraami ning lõpuks veel Herlendi jope. Aga terve päev oli mul ka mõnus soe olla, kuigi ilm oli jube tuuline ja meretuul külm.

Ralli on vahva-vahva-vahva!!! (aga mitte see, et poisid 100 aastat enne rallit ainult garaazis elavad)

Ja sealt ta tuleb... või läheb...

reede, oktoober 17, 2008

Üks hea elu?

Tänaseks oleme maailmareligioonidega jõudnud budismini. Seoses sellega tuli mul loengus arvatavasti totakas mõte, aga...
- hea on olla kristlane, kui sa elad vaid ühe korra!!! Budistina sa võibki jääda ringlema ja uusi elusid elama ja muudkui pead hea ja tubli olema ning lootma, et seekord õnnestub nirvaanasse jõuda.
Enamus meist ei saa ühe hea elu elamisegagi hakkama ja väsivad mingil hetkel ära... mõelge, kui peaks veel lõputu arvu elusid hästi elama ja lootma, et nüüd tuleb välja!!!
Ja kui väga lihtsustatult võtta, siis kristlasena ebaõnnestudes on jätkuvalt lootust veel ka Jumala armule loota ehk nagu Marcusega kunagi jutuks oli- kristlus on ainuke usund, milles on hea ja andestav Jumal!

kolmapäev, oktoober 15, 2008

Teine raseda blogi!

Et te ei arvaks, et ma ainuke, kes hetkel enamus aega rase olemisega tegeleb, siis siin link ühe teise novembrikuu beebi ootaja blogile:

Ärevus! :-)

Ma vist ei peaks seal foorumis enam käima: esimene novembrikuu beebi ootaja meie seast on juba sünnitanud!!! See tegi küll nüüd ärevaks! Mina tahan küll veel kooli jõuda igatahes... ja mitu korda :-)

Täna loodan, et mu teksapüksid ei värvi jälle kõiki mu asju pesumasinas ära :-)

Mitu päeva ainult filosoofidega tegelenud. Pea täiesti paks neist juba! Täpselt selline üleõppinud tunne on, nagu tavaliselt koolis sessi teise päeva õhtuks, kui enam midagi pähe ei mahu. Seekord juba enne sessi. Õnneks on aga raamat peaaegu läbi "söödud" viimaste päevadega. Veel 3 filosoofi on jäänud. Kiriku ajaloo ja maailma usundid jätan 3.sessi järgseks ajaks. Novembrikuu esimesel sessil kohe mitu eksamit, seega järgmised nädalad saan ka tõesti ainult koolile ennast pühendada. Kuna see on aga igavesti põnev, siis olen rahul! :-)

esmaspäev, oktoober 13, 2008

"Ega sa lõpuni vastu ei pea..."

Ma foorumist loen, et kõik novembrikuu sünnitajad valmistuvad vaikselt sünnitama. Appi!!! Ja mina kuulen ka üha tihedamini, et "ega sa lõpuni küll vastu ei pea...". Ma pidin lihtsalt nii suur olema! :-) Ja pealegi, mul pole õrna aimugi, millal see "lõpp" peaks olema, sest tähtajad ikka nii erinevad... ehk siis järgmise 1,5 kuu jooksul ;-)

Tegelt ma olen küll juba väsinud nö ooterežiimil olemisest. Täna just rääkisin Kerstinile, et praegu on kõige keerulisem aeg, sest ühtegi asja enam ei jõua-taha-viitsi-saa teha, kuid samas tulevikuks ka plaane ei või teha, sest ma ei tea, kui palju aega ja jõudu mul beebist muudele asjadele üle jääb.

Üldiselt püüan järgida rasedate võimlemisest ja raamatutest saadud käske ja praegu ainult beebile keskenduda, sest kõik, mis ma teen-mõtlen-tunnen mõjutab teda väga otseselt. Selle sinise taeva ja positiivsuse sissehingamise harjutusega jään hätta, sest nii palju mul vist kujutlusvõimet ei ole :D

Viimastel nädalatel on meil pidevalt ilge trall käinud ja vahel õhtuti täiesti ära ehmatanud, et kas peaks äkki kiirabisse minema, nagu ämmaemand käskis. Siiani pole läinud ja ehk on kõik korras. Jõle pingeline on küll pidevalt mõelda, et kas see liigutus või valu on nüüd normaalne või mitte! Ma ju ei tea... aga kui õigel ajal arsti juurde ei lähe võib ka jälle halvasti olla... Aga no eks ma jälgin edasi! :-)

Sellel nädalal on koolis 3.sess! Vahva on koolis käia, aga raske ka. See pole enam niisama trall... Teemad ikka hulga raskemad ja tase teine. Raamatute lugemisega olen ikka hädas. Kui leian lõpuks ideaalse vaikse koha ja mul endal ka sel hetkel lõpuks hea olla on, et võiks produktiivselt töötada, siis läheb 10 lehekülje raamatu materjali läbitöötamiseks 1 tund aega !!! Jube aeglane tibi olen... aga lihtsalt nii keeruline on...

Sellest vist polegi kirjutanud, et Eesti Religiooniõpetajate Liidu (mille eestseisuse esimees olen) paberid on nüüd ka eelmise nädala seisuga lõpuks korras. Maakohtuga pole üldse kõige lihtsam asju ajada, kui mitmed varasemad tegevused (enne minu aega) on tegemata. Nüüd aga registris kõik andmed uued ja pangakonto ka uuesti olemas.

Eesti Religiooniõpetajate Liidu eestseisusega on meil nüüd (jätkuvalt) suurem asi veebruari alguses toimuva konverentsi korraldamine. Loodetavasti suudame sel nädalal koosoleku ära korraldada ja nii saab asju jälle edasi liigutada. Igavesti põnev on osaleda nii vahva sündmuse korraldamises ja samas on keeruline ka, sest ma pole ju enne midagi sellist teinud. Eks veebruaris on siis näha, kuidas meil välja tuli! :-)

Täna on juba mitu tundi kulunud emailindusele nii religiooniõpetajate liidu kui ka kooli asju ajades. Ma püüan praegu tubli kursakaaslane olla ja tekitada materjale kõigile loengusse mõttejõudnutele, nii palju kui mul anda on. Selle nimi on "investeerimine tulevikku", sest ma ju ei tea, kas ja kuidas mul endal tulevikus õnnestub koolis osaleda.

Kuna ma jätkuvalt ei tea, mis saab pärast "ootereziimi" ja arvestan, et ma "lõpuni vastu ei pea", siis püüan iga päev võimalikult palju asju ikka ära teha! Nii et nüüd tagasi asjaajamiste juurde... :-)

neljapäev, oktoober 09, 2008

Oeh, mitmes kuu?

Ma olen ikka täitsa totu-rase. Ehk siis see nädalate süsteem on nüüd kohe täiesti sassis. Seega otsustasin netist uurida, et mitu nädalat raseduses ikka mitut kuud tähendab. Seepeale leidsin info:

"Raseduse kestvus on tihti naistele arusaamatu. Raseduse pikkuseks öeldakse 40 nädalat, kuid tegelik rasedus kestab vaid 38 nädalat, esimene pikkus on mõõdetud viimaste päevade algusest, kaks nädalat peale seda toimub viljastumine. Rasedus kestab küll 9 kalendrikuud, kuid hoopis 10 astronoomilist kuud."

Teema hakkas mind huvitama seetõttu, et ma tahtsin kontrollida kuulujuttu sellest, et 8.kuul sünnitamine on ohtlikum kui 7.kuul. Seda juttu pole ma veel suutnud kontrollida, kuid tean, et mind see ei puuduta. Nimelt on selle ajaarvestuse järgi mul 9.kuu poole peal, seega enne 9.kuud sünnitada ei saa. Igatahes jõle kahtlane värk! (9.kuu = 33.-36.nädal, 10.kuu = 37.-40.nädal)

Sel nädalal käisin Pärnu haiglas rasedate võimlemises ka. Seal loetu lõpuks mingit teksti, kus oli kirjas, et meie (rasedad) peame kogu oma energia ja armastuse kõhubeebile suunama ja et see on loomulik, et ta on juba praegu kogu meie maailm. Et meil on enda ümber vaja inimesi, kes tegeleksid meiega ja meid armastaksid, isegi kui me neile praegu üldse tähelepanu ei pööra, sest kõhubeebi peab praegu meile olema kõige tähtsam. Tema elab läbi kõik need emotsioonid ja tunded, mida tema emagi, seega tuleb olla rahulik ja positiivne.
Seda on hea öelda, sest just raseduse lõpus on ju kõik asjad nii pingettekitavad ja paanikasse ajavad. Ehk siis perekooli pole me ikka jõudnud, aga nii palju kui netist sünnituse kohta olen uurinud, siis... APPI !!! Jätkuvalt lohutus see, et siiani pole sünnitamata kellegil jäänud! :-)

Viimasel ämmaemanda visiidil sain range käsu beebi liigutusi jälgida. Ehk ämmaemand rääkis, et alles hiljuti oli üks naine lapse raseduse lõpus kaotanud, sest laps oli nabanööri 2 korda ümber kaela keeranud, aga naine läks haiglasse alles siis, kui polnud 3 päeva beebi liigutusi tundnud. Pidi küll olema hästi erakordne juhus, aga et liigutusi tuleb ikkagi jälgida.

Ja nüüd ma siis jälgin! Ehk kui on liiga vähe liigutusi, on paha! Samas kui liiga palju liigutab, siis ta võib rabeleda sellepärast, et hapnik hakkab otsa saama... jälle paha!!!

Eile õhtul läks siuke trall lahti, nagu ta pole kunagi teinud. Ja siis mul oligi paanika, et kas peaks minema arsti juurde või mitte... Ei läinud! Mulle ei meeldi haiglad. Tavaliselt ei saa seal eriti targemaks ka. Hommikul õnneks liigutas jälle, seega järelikult on kõik ikka korras.

Iseenesest on jõle vahva, et beebiga kohtumise aeg läheneb hoogsalt. Samas on nii pingeline, et sinust ja ainult sinust oleneb nii palju. Igasugu väikeste liigutuste või muutuste puhul tuleb mõelda, et kas kõik on korras ja mida see tähendab... aga ma ise ka ei tea ju! On hea tunne, et sinust sõltub ühe uue pisikese ilmakodaniku elu... aga samas on see väga suur vastutus ja pinge! Seega on loogiline, et inimene, kes on 24/7 valves, muutubki närviliseks :-)

Aga rasedate võimlemises lubati, et närvilisus ja muidugi igasugused valud lõppevad koos rasedusega. Siis hakkavad lihtsalt uued mured! :-)

Nii et naudime ootusaega lõpuni!

kolmapäev, oktoober 08, 2008

Laulupeole !!!



Täna käisin sel aastal esimest korda laulukoori proovis. Nüüd on mul isiklik laulupeo laulik ka :-) Ja järgmisel aastal loodetavasti siis peole. Beebile laulukooris meeldis, vahepeal lõi mõnusalt takti kaasa, muidu oli rahulikult ;-)

Ja oma lauluansambliga alustasime ka sel nädalal. Seega edaspidi vähemalt 2 lauluproovi nädalas.

Üldiselt on ilgelt tore, et uus lauluhooaeg algas, aga beebiga on ikka päris raske laulda: õhku ei ole ja üldse beebi lebotab nende lihaste peal, mida ma peaks hoopis laulmiseks kasutama.

neljapäev, oktoober 02, 2008

Filosoofia ajalugu tipult tipule

Juba teist päeva tegelen filosoofia loengu kohustusliku kirjandusega ehk Esa Saarineni raamatuga "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini".
Ma pole veel sugugi kaugele jõudnud, aga praeguseks on kindel arusaam, et kõik need õpetlikud juhtimis-, majandus-, ajajuhtimise- jms raamatud, mida olen siiani hoolega lugenud, on olnud mõttetud, sest nendes pole olnud midagi erilist, mida filosoofid juba enne meie aega poleks välja mõelnud !!!
Seega- tagasi juurte juurde! :-)