.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

reede, juuli 04, 2008

Uulu laager- 4.päev 2.07.2008

Märkamatult oligi kätte jõudnud laagri viimane täispikk päev.
Eelmisel päeval oli piiblitunnis teemaks perekond ja kogudus kui kristlik perekond. Tänaseks teemaks ristimine ja armulaud ehk sakramendid kirikus. Loomulikult rääkisime lastega ka ristivanematest ning nende ülesannetest. Minu jaoks oli eriti põnev laste kogemusi sel teemal kuulata, kuna endalgi ju hetkel üks suurimaid probleeme- kust leida sobivaid ristivanemaid!
Maastikumängus oli mul jällegi oma punkt. Kõik võistkonnad, kes minu juurde jõudsid, küsisid esimese asjana: "Mida me seekord peame laulma? või mis luuletuse me peame kirjutama?" Kõigi jaoks oli üllatus suur, kui tuli välja, et minu ülesanne on hoopis sportlikku laadi. Nimelt Noa laeva teemat ja hiljutisi suvepäevi ära kasutades tegin ülesandeks nö päästepaadi ümberkeeramise ehk kogu võistkond kogunes päästepaadile (kilele) ning pidi selle siis ümber keerama. 2 võistkonda jäid arvama, et asi on võimatu, kuigi said osaliselt hakkama, kuid 2 võistkonda olid südid ja leidlikud ning tegid ülesande edukalt ära.
Eelmisel päeval mõtlesime Barbara, Veronika ja Monikaga lõkke ääres ka uue ööhäire teema välja. Nimelt pidi meie laagrisse ilmuma mingi võõras välismaalasest mees, kes käib ringi. Öösel tuleb ta tagasi koos politseiga ning ütleb, et tema kotid on kadunud või varastatud ja politsei palub laste käest abi nende leidmiseks. Kuna "võõras mees" oli ühe poisi isa ning veel paar poissi teadsid teda, siis sai õhtul äkitselt minu ülesandeks need poisid mõneks ajaks laagrist eemale toimetada.
Legend oli siis selline, et maastikumängu ajal kadus Veronika telefon ära ning nüüd me peaks seda otsima minema. Nii kui ma poistega metsa jõudsin, andis Barbara teada, et ma pean nendega VENITAMA hästi kaua. Algul oli mul paanika, kuna ma pole sugugi hea valetaja.... aga kuna ma elasin oma rolli nii hästi sisse ja ise kõike uskusin, siis poisid uskusid ka :-) Lõpuks ostsin neile veel poest krõpsu ja limonaadi, sest peale mobla leidmist polnud mul enam muud moodi võimalik aega venitada :-) Igatahes suutsime lõpuks kokku 45 minutit ära olla!

Viimase päeva lõpetas traditsiooniline disko.
Öösel oli ööhäire, milles enamus asju läks planeeritult. Korraldusliku poole pealt oli küll see, et kuna me ise need kotid metsa ära peitsime, siis pidi iga grupiga minema kaasa see, kes asja korraldas, aga... mõned polnud selleks ajaks enam võimelised asjaga tegelema....
Lõpuks lahenes kõik hästi ja kõik kotid leiti üles.