.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

esmaspäev, juuli 14, 2008

Beebit on tunda!!!

Nüüd taob beebi juba nii kõvasti, et väljastpoolt on ka tunda. Vähe sellest, täna (ma vähemalt usun nii !!!) isegi nägin, kuidas ta toksas. Iseenesest on see kõik ilgelt vahva, aga ta armastab trallitada siis, kui mina magada tahan ...
Täna jälle ultraheli. Eks näis, kas pärast on äkki uudiseid ;-)

laupäev, juuli 12, 2008

Rootsi reis maikuus

Koos Caroli poja Ricardoga


Ma lubasin ühes allpool olevas postituses, et kirjutan varsti ka oma maikuu lõpus toimunud Rootsi reisist. Praeguseks on sellest nii palju aega möödas... ma ei taha teha mingit turismireisi kirjeldust, sest seda see minu jaoks kindlasti ei olnud. See, mis reisil oli oluline, on jällegi nii isiklik, et siia kirjutamist ei talu, seega.... pole enam vaja reisikirjeldust oodata. Kui see midagi muutis/muudab, siis see on näha reaalses elus.... kui see midagi ei mõjuta, siis... las ta jääb :-)

reede, juuli 11, 2008

Magistriõpe

Ma pole ammu mingeid eksameid teinud. Nüüd siis magistriõppesse sisseastumise eksam. Eksamite reeglid pole vahepeal aga kuhugi kadunud. Nimelt kehtib jätkuvalt:

kui algul tundub, et 2 tundi eksami tegemiseks on pikk aeg ja esimesed pool tundi pühendad mõtlemisele, siis lõpuks, kui aega on 15 minutit, on üks ülesanne kindlasti veel tegemata ja hiiglama palju ideid kirjutamata.... ja käsi ka krampis! :-)

Ülejäänud aja pühendasin linnas shoppamisele ja muidu ringituiamisele. Nii kodune on jälle Tallinnas olla ning kui sisseastumiskatsed hästi lähevad, võin varsti siin väga tihti olla. Kadriorus suutsin korra vastassuuna vööndis sõita (tähendab- ühesuunalisel tänaval!), kuid õnneks sain kiirelt järgmisest tänavast alla keerata.

Homme on vestlus. Kehv asi on see, et nad on mu dokumendid kusagile ära kaotanuid (selle osa, mis saatsin postiga, osa õnneks interneti kaudu). Loodetavasti tulevad tänaseks välja.

Natuke närvi ajab ka see, et eksamikomisjonis on Aleksander Pulver, Mare Pork, Harry Roots ja teised taolised inimesed !!! Iseenesest mõjub see positiivselt eriala mainele... aga samas kui ma ei tea, kes neist mind vestlusel kiusama hakkab, siis (isegi olles läbi aja läbinud paljusid intervjuusid) hirmutab see ikka veidi. Aga nad olid eile kõik toredad!

Kusjuures hea uudis on ka see, et konkurss sellele erialale on päris suur. Ehk ei ole nii, et tuled magistriõppesse, lööd jalaga ukse lahti ja ütled, et maksad, vadi pead ikka teistega võistlema, et üldse kohta saada. See on hea! Sisekaitseakadeemiast oli päris palju inimesi.
Igatahes järgmise nädala algul on selge, kas minust saab Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise eriala magistrant! :-)

pühapäev, juuli 06, 2008

"Sul on teine"


Juulikuu raamat loetud ja kokkuvõte lugemisblogis!

reede, juuli 04, 2008

"Õpetaja, kas sul valus pole...."

Juhtumisi laagris:
ühel päeval, keset piiblitundi, kui mina rääkisin perekonnast ja kogudusest, tõstis üks väike 6-aastane tüdruk käe ja küsis väga murelikult:
"Õpetaja, kas sul valus pole, kui beebi kõhus on?" :-)

Uued loetud raamatud

Täna olin nii tubli ja kirjutasin lugemisblogisse lõpuks ka viimasest kahest raamatust, mida lugesin. Täna käisin raamatukogus ja tõin uusi, kuna tegelikult on mul ju veel peale tänase 2 päeva puhkust, mida ma kavatsen kasulikult /harivalt kasutada.

Viimased sissekanded lugemisblogis on siis:
Karl Ristikivi "Õige mehe koda"
Paulo Coelho "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin"

"Palveränduri laul"

Eilse nüüd jätame
Vastu käi homsele
Siiski praegu ja siin
On taevas ja maa
Täna on tänane tee.
Ref. Igaks päevaks, igaks hetkeks,
saame jõudu vägevalt Jumalalt.
Igal päeval, igal hetkel,
palverändurid ülistavad.

Uulu laager- 5.päev 3.07.2008

Ja oligi käes viimane päev! Jällegi täiesti märkamatult. Tundus, et just siis, kui suudad laagriellu sisse elada, saab laager läbi.
Enne lõpujumalateenistust otsustasime kasvataajtega ühiselt, et sügislaager peab ka tulema!!! Seega järjekordselt ülesanne mulle. Kõik küll naersid, et huvitav, kas hakkame siis laagris sünnitust ka vastu võtma... aga no loogetavasti sellest ülesandest nad siiski pääsevad :-) Eks näis ...

Diplomid saime ka lõpuks. Kui esimesel aastal seisis minu diplomi peal neutraalne: "Suur tänu abi eest laagri läbiviimisel!", siis sel aastal sain diplomi tekstiga:" Tublile ja vaprale naisele raske aasta ja kerge laagri läbimise eest."
Sügislaagrile mõeldes oli hulga lihtsam seekord lahkuvate noortega kallistusi jagada ning seejuures head aega soovida, kuna nimekiri laagrisse soovijatest on juba täitsa olemas :-) Kindlasti annan teada, kui on rohkem infot selle sügislaagri kohta. Hetkel vaid nii palju, et vanusepiir oli vist 13-16a ning ajaks sügisene koolivaheaeg.

Uulu laager- 4.päev 2.07.2008

Märkamatult oligi kätte jõudnud laagri viimane täispikk päev.
Eelmisel päeval oli piiblitunnis teemaks perekond ja kogudus kui kristlik perekond. Tänaseks teemaks ristimine ja armulaud ehk sakramendid kirikus. Loomulikult rääkisime lastega ka ristivanematest ning nende ülesannetest. Minu jaoks oli eriti põnev laste kogemusi sel teemal kuulata, kuna endalgi ju hetkel üks suurimaid probleeme- kust leida sobivaid ristivanemaid!
Maastikumängus oli mul jällegi oma punkt. Kõik võistkonnad, kes minu juurde jõudsid, küsisid esimese asjana: "Mida me seekord peame laulma? või mis luuletuse me peame kirjutama?" Kõigi jaoks oli üllatus suur, kui tuli välja, et minu ülesanne on hoopis sportlikku laadi. Nimelt Noa laeva teemat ja hiljutisi suvepäevi ära kasutades tegin ülesandeks nö päästepaadi ümberkeeramise ehk kogu võistkond kogunes päästepaadile (kilele) ning pidi selle siis ümber keerama. 2 võistkonda jäid arvama, et asi on võimatu, kuigi said osaliselt hakkama, kuid 2 võistkonda olid südid ja leidlikud ning tegid ülesande edukalt ära.
Eelmisel päeval mõtlesime Barbara, Veronika ja Monikaga lõkke ääres ka uue ööhäire teema välja. Nimelt pidi meie laagrisse ilmuma mingi võõras välismaalasest mees, kes käib ringi. Öösel tuleb ta tagasi koos politseiga ning ütleb, et tema kotid on kadunud või varastatud ja politsei palub laste käest abi nende leidmiseks. Kuna "võõras mees" oli ühe poisi isa ning veel paar poissi teadsid teda, siis sai õhtul äkitselt minu ülesandeks need poisid mõneks ajaks laagrist eemale toimetada.
Legend oli siis selline, et maastikumängu ajal kadus Veronika telefon ära ning nüüd me peaks seda otsima minema. Nii kui ma poistega metsa jõudsin, andis Barbara teada, et ma pean nendega VENITAMA hästi kaua. Algul oli mul paanika, kuna ma pole sugugi hea valetaja.... aga kuna ma elasin oma rolli nii hästi sisse ja ise kõike uskusin, siis poisid uskusid ka :-) Lõpuks ostsin neile veel poest krõpsu ja limonaadi, sest peale mobla leidmist polnud mul enam muud moodi võimalik aega venitada :-) Igatahes suutsime lõpuks kokku 45 minutit ära olla!

Viimase päeva lõpetas traditsiooniline disko.
Öösel oli ööhäire, milles enamus asju läks planeeritult. Korraldusliku poole pealt oli küll see, et kuna me ise need kotid metsa ära peitsime, siis pidi iga grupiga minema kaasa see, kes asja korraldas, aga... mõned polnud selleks ajaks enam võimelised asjaga tegelema....
Lõpuks lahenes kõik hästi ja kõik kotid leiti üles.

Uulu laager- 3.päev 1.07.2008

Hetkel, kui Barbara umbes kl 8 karjus mikrofoni "Äratus!", hakkas sadama padukat. See kestis umbes pool tundi. Mina nautisin ootamatult lisandunud uneaega, kuid mitmed lapsed olevat olnud väljas ja nautinud vihma. See polnud eriti tore mõte, kuna meil pole laagris eritist võimalust asju kuivatada.
Seega hommikusöök toimus kirikus, kuid ülejäänud tegevusi hommikune vihm õnneks ei puudutanud ja kõik läks planeeritult.
Selle päeva laulutund oli mul suurte rühmaga. Seekord olid suured poisid ja tüdrukud ühes rühmas ning minu üllatuseks oli see hulga parem variant. Tundi oli igatahes nendega parem läbi viia. Erilisi üllatusi ei olnud, sest nendest noortest on enamus laagris olnud kõik need 4 aastat, mis minagi ning enamus käisid eelmisel aastal ka sügislaagris. Minu jaoks tähendas see aga tund aega oktaav madalamalt laulmist, kuna enamus neist ei suuda enam laulda kõrguses, mida väikesed lapsed suudavad. :-)

Uulu laager- 2.päev 30.06.2008

Sel aastal oli jällegi ka minu kohustuseks piiblitundide pidamine. Varasemalt on see õigus olnud kirikuõpetajatel ja nendel, kes on ikka teemat õppinud või pikaajaliselt õpetajad olnud. Teist aastat aga palus Tähti ka minul endale rühm võtta. Minu "lasteks" selles laagris olid kõige väiksemad tüdrukud ehk 6-9-aastased.
Meie esimene piiblitund läks väga edukalt. Kuna ma pole üle aasta ka pühapäevakooli teinud, oli algul täitsa hirm, aga kõik sujus nii hästi ja tüdrukud olid väga toredad.
Meie esimese tunni teemaks oli Noa laeva loo põhjal rääkida Jumalast kui Loojast, patuste hävitamisest, Jeesusest kui meie pattude lunastajast jne.
Samuti oli ka seekord minu vastutusel kogu muusikatöö. Esimesed muusika ringitunnid toimusid väikeste poiste ja väikeste tüdrukute rühmaga.

Kuna ma viimaselt Rootsi reisilt tõin kaasa Taize laulude lauliku ning ka Marcus sügislaagris neid õpetas, õpetasin loomulikult kohe ka lastele paar laulu selgeks. Teise päeva õhtupalvusel saime neid kohe ka praktiseerida, sest palvus toimus pimedas kirikus, mida valgustasid vaid küünlad. Monika rääkis loo sellest, kuidas me tihti palume Jumalal meie soove täita, kuid tegelikult ei ole me valmis selleks, kui ta soovi tegelikult ka täidab. Me palume, aga pole valmis palve vastust vastu võtma, me ei usu, et palve võiks tegelikult täide minna.

Uulu laager- 1.päev 29.06.2008



Tegelikult läksime kasvatajatega kohale juba eelmisel päeval, et veidi ettevalmistusi teha. Laupäeval oli ilm vihmane ning põhiline mure, et mis saab kogu laagrist siis, kui muudkui vihma sajab.
Esimese laagripäeva hommikuks paistis päike. Kuna öö läbi oli vihma sadanud, siis tundus see nagu õnnistus ja kõigil oli hea meel. Hommikust saadik jätkus tegevust ja rabelemist kõigile.
Kuna Anul oli kaasas tema pere uus "beebi" ehk 5-kuune tiibeti mastifi kutsikas, siis tärkas minus jälle suur-suur armastus nende koerte vastu :-) Kohe toimusid ka telefoni-läbirääkimised Herlendiga ja ta oli nagu peaaegu et nõus, et võime võtta selle koera :-) Aga no fakt on see, et siukene suur kutsu korteris ei ela ja laps peab ka enne olema suurem, kui koer võtta. Igatahes broneerisin Anu käest ühe kutsika... aga esimesed sünnivad kõige varem umbes 1,5 -2 aasta pärast.
Juba esimesel päeval saatsime ühe lapse koju, kuna tal oli 39,5C palavik.
Esimese päeva kohustuslik osa oli kämpade ja telkide kaunistamine. Korraga ilmus nurga tagant välja Barbara, kes teatas, et käis laste tehtud kaunistusi maha pesemas. Läks natuke aega, enne kui sain aru, et lapsed olid pliiatsitega tõesti kämpat kaunistanud ehk selle PEALE joonistanud. Iseenesest hea mõte, kuna järgmisel aastal oleks võinud siis selle osa vahele jätta !
Toimus ka ühislaulmine. Sel aastal olid enamus laagri laule mu enda jaoks ka võõrad, kuid seda põnevam oligi koos lastega õppida. Laagri lauluks oli "Jeesus kutsub":
"Jeesus kutsub, järgi nüüd mind, teel mis taeva viib..."

Õhtul toimus mingisugune jalgpalli võistlus ja mingil põhjusel näidati seda ka laagris lastele (loomulikult õnneks ikka ainult neile, kes tõesti soovisid). Kui juba midagi nii mõttetut laagri kavas on, siis loodetavasti on järgmisel aastal meil ikka ka võimalus mõnda filmi vaadata, nagu sügislaagris sai tehtud.
Minu jaoks oli jalgpalli hea, kuna sõitsin koju magama. Nimelt oli Rolf terve eelmise öö haukuda karjunud ja ees ootas veel mitu unetut ööd, seega kasutasin võimalust magama sõita.

Pärnu Praostkonna lastelaager lõppenud

Nüüdseks on ka suurem laagriväsimus välja magatud ning võimalus paar postitust laagrist toimunust kirja panna.
Seekord oli laagri teemaks : "Tulge minu juurde kõik..."
"Tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise"
Mt 11:28
Läbivaks looks, mille kaudu lastele piiblitundides teemat lahti seletasime, oli Noa laeva lugu.