.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

laupäev, detsember 29, 2007

Lauluproovis

Vot siukene ma nägin välja enne jõule lauluproovis siis kui ma ei laulnud. Urmase tehtud foto!

reede, detsember 28, 2007

Esinemine Ares...

Ühispilt peale esinemist Are kooriga

... läks väga hästi! Ja "after-party" oli samuti fun! Selliste "pärast-esinemist-ürituste" vastu on mul täielik nõrkus. See ongi see, kus kõik laulavad niiii südamest, kui saab ja see ongi PÄRIS! Ja mulle jätkuvalt meeldib istuda vaikselt ja imetleda, kuidas teised mõnda pilli mängivad.

Sildid:

neljapäev, detsember 27, 2007

Mure staatuse pärast

Sain jällegi ühe raamatuga hakkama- Bottoni "Mure staatuse pärast". Lühike kokku võte Heli lugemisblogis.

kolmapäev, detsember 26, 2007

Odavad tervitused

Selle aasta popoulaarne kaup tundub olevat odavad jõulutervitused orkutis. Ehk siis võimalus saata kõigile oma orkuti-sõpradele jõulutervitus ühe korraga.
See on niiii odav ja mõttetu, et kohe hale hakkab. Kellel oleks nii palju kalleid inimesi, et sa ei suuda kõigile ükshaaval scrapi kirjutada, smsi või ekaarti saata??? Ja kui sa tõesti pead neid 200-le saatma, siis... kas kõik need inimesed on ikka seda väärt? Ehk siis need, kellele tahaks rohkem tähelepanu pöörata, saavad seda vähem ja need, keda üldse piisavalt ei tunne, saavad seda rohkem.
Igatahes mina tunnen küll, et need, kes on valinud selle kõigile scrappimise variandi, ei ole mulle midagi saatnud. Aga no see on minu isiklik traagika, et ma nii tunnen... ja ega ma ennast seepärast halvasti ei tunne küll ;-)

Kuid jätkuvalt olen selle poolt, et inimestele üldse paberil kaarte saata, sest see on kõige armsam. Ja ma ei mõtle sadade kaupa, nagu seda ettevõtetes tehakse, vaid ikka kõige olulisematele inimestele :-)

When I give my heart


My first love will be my last

Maybe I´m old fashioned

feeling as I do

But when I meet the right one

I know that I´ll be true.

teisipäev, detsember 25, 2007

Joy to the world


Joy to the world!

The Lord is come.

Let earth receive her King

Let every heart

Prepare Him room

And Saints and angels sing

And Saints and angels sing

And Saints and Saints and angels sing

esmaspäev, detsember 24, 2007

Jõulukirik

Nagu lubatud, nautisin seekord jällegi jõululaupäeval kahte teenistust järjest. See on lihtsalt nii suur osa jõuludest. See ongi see koht, kus tuleb jällegi näole "totakas jõulurõõmune naeratus".
Ainuke asi, mis jällegi nukraks tegi, olid inimesed, kes näiteks keset jutlust arvasid, et nende jaoks on nüüd piisavalt jõulukirikut nauditud ja nüüd on viimane aeg kiiresti-kiiresti kirikust kaduda.... või näiteks oma mobiilikõnele vastata vms.
Oi-jah...

"Jõulud, see on aeg, et öelda kallis...."


Kallid sõbrad!

Soovin Teile kõigile rahulikke pühi!
Osake leida jõulurõõmu sellest, mida jõulud tegelikult tähendavad!
Nähke neid, keda võib-olla igapäevaselt tähele ei pane!
Olge olemas nende jaoks, kes on Teile kallid!
Kuid kõige enam- soovin, et leiaksite jõulurahu iseendas!

pühapäev, detsember 23, 2007

"... mu hing sest rõõmsaks saab..." (esinemised)

Meie esinemine tänasel jumalateenistusel läks väga hästi. Enne oli hirm küll, kuna viimane proov oli mul isiklikult täiesti tühi koht (puuduv viis+ kõrvavalu + väsimus jne). Kodus võtsin asja tõsiselt kätte ja harjutasin koos 1.häälega (ehk mängisin soprani partiid ise sündil kaasa) ja pühapäevaks oli asi korras. Väga vahva!
Samu lugusid saame laulda veel 27.12 koguduse jõulupeol. Are kooriga esineme 29.12 Are rahvamajas. Seejärel on selleks aastaks esinemised otsas... ja hing sellest kõigest rõõmsam. :)

laupäev, detsember 22, 2007

Millest on tehtud jõulud?

Ma võtan tükk aega hoogu tšintšu puuri puhastamiseks, et saaks seejärel maale ära sõita... ja kuna ma ikka hoogu võtan, siis vaatasin nii kaua mingit jõulufilmi.
Jõulufilmid on kõik kuidagi nii ühesugused. Tihti on seal keegi, kes on jõulude suhtes väga skeptiline, lapsed, kes hoolivad ainult suurtest kingitustest, palju igasugust mässamist... ning lõpuks on palju teineteiseleidmist, väärtushinnangute ümberhindamist, mõistmist, et armastus, hoolimine ja lähedased ongi see, mis tegelikult loeb jne.
Jõulufilmid on armsad, aga need tunduvad alati olevat kusagil väljaspool meid, kõik toimub alati kusagil mujal ...enamasti Ameerikas :-) ... kuigi kui mina jõulude ajal Ameerikas olin üks aasta, siis polnud see ikka nii, nagu filmides.
Millest siis on tehtud tavaliste inimeste jõulud? Miks meil pole nii, nagu filmis?
Kui ma nüüd ilusti mõtlen, siis saan aru, et sellepärast, et see, mida filmitegelased terve pika filmi aja otsivad, on minul alati olemas olnud:
- inimesed, kellega koos jõulude ajal teleka ees istuda ja vaadata seda, kuidas teised jõule taga otsivad;
- kodu, kus igal võimalusel ja eriti jõuluajal koguneda;
- inimesed, kellele jõulutervitusi saata ja kellet saada;
- ootamatud kohtumised kaubamajas toredate inimestega, kellele kõike head soovida;
- inimesed, kes ootavad sind külla ja selle üle ülimalt rõõmustavad;
- inimesed, kellele kaevata, kui sul kõrv valutab;
- inimesed, kes sulle kaebavad, kui nad on külmetanud;
- inimesed, kellega koos jõulukirikus laulda... ja seda nautida;
Peale selle kõige on mul sel aastal veel kuidagi eriti palju jõulurahu iseenda südames. Neljapäevast saadik on kogu aeg selline totakalt õnnelik tunne... et võin kohe ausalt tunnistada, et see on TOTAKALT õnnelik tunne... sest see lihtsalt on ja ma ei oska seda seletada. Ja mitte just nii väga lihtsalt õnnelik, vaid rahulik...
See ongi vist see rahu südames, millest räägitakse laulus "Ei au, ei hiilgust otsi ma...".
Seega minul on jõulurahu!
Ja kui ma nüüd siia jõulumõtete keskele suudaks tšintšu puuri ka ära puhastada, siis saaks temal ka jõulurahu olla! :-)

reede, detsember 21, 2007

Tina-õnn

Kuna enamuse jaoks oli täna viimane tööpäev, siis valasime õnne ka juba ära... või noh valasime ikka tina!
Teatavasti pole ma ebausklik, seega oli tegemist siiski lihtsalt väikese ühisüritusega, mitte eesmärk polnud järgmise aasta plaane paika panna... aga lõbus oli ikkagi.
Mul oli lõpuks minu "õnne" tõlgendamiseks kohe terve meeskond inimesi :) Põhiline, mis minu tinast nähti, oli viikingite laev... selline vanaaegne... seega järelduseks oli kohe, et rootslased... sadamast lahkumine... või hoopis sadamasse jõudmine. Üks poiss nägi selles aga hoopis madu, kellel on ühelt poolt pea püsti, ise on rullis ja tagant on saba ka püsti. Selle järeldus oli, et kuna uss tähendab kuulujutte ja salatsemist, siis kõik selle viikingi laeva ja rootslastega seonduv tekitavki kuulujutte.
Vot nii vahva õnn sai mulle täna ennustatud! ;-)
Kahju, et ma sellesse ei usu... ;-)

neljapäev, detsember 20, 2007

Jõulud- tehtud!

Oi, mul pole tükk aega nii head päeva olnud, kui täna! Jõulud on tehtud! ;) Ja edukalt!

Hommikul oli küll hirm, et kas ja kuidas kõik sujub, kuid kui kõik pihta hakkas, siis polnud enam aega millegile mõelda.
Meie lauluesinemine piiiiikalt harjutanud bändiga (irw) läks hästi. Nüüd läheme varsti stuudiosse ja ringreisile :-) :-) :-)

Õhtu jätkus ootamatult- nimelt võrkpalli tähe all! Peaaegu PÄRIS võrkpalli! Elu esimene kogemus, kui esimese 10 minuti jooksul küsib inimene sinu käest selliseid küsimusi, et sa suudad kõik strateegilise informatsiooni välja lobiseda... sest mitte vastata oleks imelik ;) Ja üleüldse oli lõbus! Need poisid ikka mängisid PÄRISELT ("päriselt- päriselt").

Bowlingu plaan oli meil küll varem... aga et lõpuks sellise seltskonnaga sinna jõuame, seda poleks kunagi osanud arvata... sest seda varianti lihtsalt polnud ;-) Kuigi minu kaotuseks (nagu ALATI) oli pöidlaküüs, siis tegelikult oli mul jällegi vahva ja informatiivne üritus.

Tänan! :-)

Emotsioonitsemine vingumisest

Rrrr... mind ajab nii närvi inimeste heitlikkus ja vingumine.
Kui teed asju nii, nagu alati, siis on häda, et "miks midagi ei muutu? JÄLLE see, mis alati!!!"
Siis kui teed midagi teisiti, organiseerid midagi uut, siis on häda: "miks ei ole nii, nagu alati?"

Kogu selle pühade teema peale olen ma juba igasugusele vingumisele väga tundlikuks muutunud, aga paari tunni pärast on see läbi ;)

Lihtsalt nõme on see, et inimesed ei mõtle, et tegelikult iga nende sõna tähendab teisele midagi. Ei saa niisama vinguda ja viriseda ja siis öelda, et tegelikult on kõik korras ja "ma niisama kommenteerisin, aga ega mul pole midagi ka teise variandi vastu". No kui sulle mõlemad variandid sobivad, siis mida sa üldse vingud???

Ok, hetkel kõik sellest emotsioonitsemisest!

teisipäev, detsember 18, 2007

Autopesupesu


Mu auto käis just nüüd pesus! PÄRIS pesus ehk autopesulas. Me mõlemad käisime seal esimest korda. Väga naljakas oli. Minul vähemalt :P Siuke torm oli vahepeal ja siis ehmatati veel ka mitu korda. Üldiselt jäime mõlemad rahule :)

Eesti keeled


Täna käisime Eesti keeled kontsertil.

Esimese loo ajal mind häiris see, et ma pidin kaela pingutama, et lavale näha... aga selle kohta ütleks, et "jagajale jäävad näpud." Ehk et kuigi ma ise pileteid jagasin, siis unustasin vaadata, et kuhu ja kelle kõrvale või selja taha ma endale pileti saan. Teiseks looks ma leppisin oma "nägemis- probleemiga" ja keskendusin muusikale. :)

Nii, nagu Johanson algul ütles, oli tegemist mõtisklemisega. Ehk muusika oli mõtlik, rahulik. Jõulumeeleolu ei tekitanud, kuid igapäevasest elust tõi eemale küll. Peale seda kontserti oleks võinud jõulupuhkus alata :)

Suur äratundmisrõõm oli "Minoorne labajalg", mida ise on ka saanud väga erinevates koosseisudes väga erinevas vormis esitada. Viimane lugu oli Sibeliuse "Ei au, ei hiilgust" ja see oli parim punkt, mis ühele kontsertile oleks saanud olla.

Ei au, ei hiilgust otsi ma,
ei taha kulda ka,
vaid taeva valgust palun ma
ja rahu maailma.
See jõulud toob ja rõõmu loob,
kes meeled puhtaks, vabaks teeb.
Ei au, ei kulda taha ma,
vaid rahu maailma.

Stressijuhtimine ja ... S T R E S S !

Enne Rootsi minekut käisin stressijuhtimise koolitusel- 2 päeva (või noh, teise päeva poole pealt läksin ju Rootsi, seega 1,5 päeva).

Ülivaimustuses ma sellest koolitusest polnud, kuna lihtsalt materjali oli nii palju, aega vähe. Seega oli lõpuks tegemist teemadest "üle-ratsutamisega". Sellegi poolest avas see koolitus minu silmad teema olulisuse suhtes. Nüüd tean, et STRESS ohustab tegelikult neid kõik... ja loomulikult sain aru, et ka mul on stress!

Iseendal stressi diagnoosimise kohta nii palju, et mu üle 80-aastane vanatädi avastas ka ükskord, et tal on AIDS, sest ta lehest luges, mis on tunnused ja talle olid kõik olemas :P

Nüüd, kui teised lähevad jõulupuhkusele, siis saan ma rahulikult tööd teha ja üks teemadest saab olema sisekoolituse ettevalmistamine- teemaks stress ja stressijuhtimine. Ehk siis järgmisel nädalal hakkan oma sellealaseid teadmisi ise veel laiendama.

Mõned huvitavad teadmised sellelt koolituselt:
  • Lääne kultuuri inimeste suurimad stressorid on lähisuhted ja töö!
  • me ei saa muuta mitte ühegi inimese ISIKSUST, kuid saame muuta mõtteviisi ja käitumist;
  • pinge-stress on pigem seotud töökohtadega, kus on VAIMNE VÄSIMUS- seda on algul raskem tuvastada ja enamasti sellele tähelepanu ei pöörata, seega seda ohtlikum see ongi;
  • kõigil inimestel on elus KRIISE, erinevus on nende tiheduses ja intensiivsuse;
  • inimese INTIIMNE tsoon on 0-45 cm: see on väga isiklik ja kõige kaitstum tsoon;
  • enamus inimesi ei tegele tänapäeval ISEENDAKS OLEMISEGA, vaid keskenduvad KOHANEMISELE ja sarnasemaks muutumisele;
  • kui inimene ei suuda ise oma väärtust hinnata, võib ta hakata tegema tegevusi, mis toob kaasa positiivse tagasiside teistelt ja unustada ENDA POTENTSIAALI kasutamise ehk mida rohkem ootad positiivset hinnangut teistelt, seda enam eemaldud ISEENDAST;
Seega kokkuvõttes sain aru, et igapäevaselt ma tõesti stressi teemale eriti palju tähelepanu ei pööra ja teised inimesed minu ümber ka. Rohkem ma seda hetkel ei kommenteeri, kui materjal koos ja teema enda jaoks läbi käidud, siis äkki targutan veel :)

esmaspäev, detsember 17, 2007

Nädalavahetusetamine ;)


Ma olin juba vahepeal hirm-õnnetu, et sel aastal möödub detsembrikuu ilma Rootsita, aga kus sa sellega- õnneks mitte! Ja seekordne reis oli laevaga, mitte lennukiga, nagu kõik viimased korrad. Sihtpunkt oli siis Stockholm!

Reisist kokkuvõtet tehes püüan nüüd olla viisakas ja diplomaatiline: nädalavahetus oli vahva! Kuid nagu ikka- nädalavahetus jääb nädalavahetusse, laeval veedetud aeg jääb laeva jne-jne. Ma alles hiljuti õppisin selle reegli! Üks hea asi on see, et ma õppisin palju uut mitme inimese kohta, kelle vastu ma saan seda (muidugi positiivselt) edaspidi ära kasutada :P Aga õnneks/kahjuks nad enamus teavad seda ise ka, sest ma ütlesin neile.

Kui nüüd mõelda, et mu postitused "võiksid olla isiklikumad", siis tegelikult see vist ei toimiks ja ma ei usu, et keegi hetkel sooviks, et see postitus konkreetsemaks või isiklikumaks läheks.

Peale reisi sain ka mõne inimese kohta uut teada- seda kahjuks negatiivselt! Oleks viimane aeg ära õppida õppetund: ma olen kõigiga tore ja armas ja usaldan väga lihtsalt... samas esimesest valest piisab, et asjad läheksid nässu... aga kui tegemist on juba kolmanda korraga, siis... neljandat ei tule!!! Aga no õnneks on kõigil osapooltel asjast ühesugune arusaam!

Rootsis


reede, detsember 14, 2007

Nädalavahetuse armastus

Minu möödunud nädalavahetuse "armastus" oli üks raamat, mille tõin raamatukogust väga kaua aega tagasi. Olen selle tähtaega pikendanud... ma ei mäletagi, mitu korda ja pidin selle just tagasi viima, kuid otsustasin laupäeval siiski pilgu sisse visata.

See oli maailma targim tegu! Nädalavahetuse jooksul sai üle 150 lehekülje loetud (ja kui arvestada, et jõudsin veel ka mõnel "üritusel" käia, siis tegelikult on see hea saavutus nii piiratud ajalimiidi juures).

Ahjaa... et raamat, millest käib jutt, on siis Alain de Botton "Mure staatuse pärast". Nagu pealkiri ütleb, on juttu sellest, et kõik inimesed muretsevad oma staatuse pärast, rolli pärast ühiskonnas ning terve elu tegeletakse ühel või teisel viisil selle koha otsimisega. Ma loodan, et varsti saan kusagilt veel aega näpistada ja selle raamatu läbi lugeda, sest see on tõesti üle hulga aja üks leid. Ahjaaa, tegelt ma loengu viimasel ajal ainult häid asju ;)

Mõned näited:
  • "Me kadestame ainult neid, kes meie arvates on meie sarnased: me kadestame ainult oma võrdlusgrupi liikmeid. Lähedaste sõprade edu on kõige väljakannatamatum."
  • "Ksuta oma mõistust, et suunata seda õigete eesmärkide saavuatmisele; küsi endalt, kas see, mida sa tahad, on tõesti see, mida sul on vaja ja kas see, mida sa kardad, on tõesti hirmus."
  • Schopenhauer: "Teiste inimeste pead on liiga vilets koht tõelise õnne hoidmiseks."
  • Epiktetos: "Minu heaolu põhjuseks pole mitte minu koht ühiskonnas, vaid minu hinnangud, ja neid võin ma alati kaasas kanda... Need on ainsana minu omad ja neid ei saa minult võtta."

Vahepealsed vahvad teemad

Vahepealsetest tegemistes üks meeldejäävamaid on see, et käisime koos mõnede teiste inimestega õhtusöögil Tunne Kelamiga. Hästi tore inimene on! Temaga ma polegi veel enne nii palju kokku puutunud. Samuti oli tore näha teisi, kellega peale riigikogu valimiste teemat pole eriti kokkupuudet olnud (ehk siis seal oli meid umbes 12 inimest Pärnumaa IRL erinevatest osakondadest jne).

Tööl on kiire-kiire, sest aasta lõppeb ja jõulud tulevad. Ma ei viitsi mitte üldse mõelda mingisugusele kingituste ostmisele või muude kohustuslikule jõulurallile. Ja mitte et ma ainult ei viitsi mõelda, vaid ma ka ei tee seda. Esiteks juba seetõttu, et kuni kestab tööaeg (ehk 21.12 lõpuni), on mul piisavalt kiire tööl ja pärast seda ma ometigi poodi ei lähe. Jõululaupäeval kavatsen mõlemad teenistused kirikus olla ja siis kodus ja rohkem plaane ei ole. Ja ei tee ka! Jõulud pole aeg, kui kellegiga üldse mingeid plaane teha.

Aastavahetuse suhtes sain aga täna teada, et mul on plaan! Õed Künnapased ütlesid mulle ja sellepärast ma nüüd teangi :P

Tegelikult ma peaks praegu asju pakkima, aga kuna ma praegu ärkasin pikast unest diivanil, siis hetkel ei viitsi pakkida. Hommikul jõuab! Peaasi, et ma sõnaraamatut ja passi maha ei unusta. Mul küll pole ühtegi dokumenti minu õige nimega, sest saan oma uue passi ja ID-kaardi alles jaanuaris kätte, kuid loodan, et sellegi poolest saan üle piiri. See piiri-onu, kellele ma ükspäev helistasin, lubas küll, et saan :)

Kahtlased külalised

Jõle kahtlane on see, et nüüd, kui ma pole siia tükk aega midagi kirjutanud, siis käib siin rohkem rahvast vaatamas, kui varem iga päev käis ;)

Väga kahtlane...

Kuna mõned mu blogi postitused tekitasid korraks paanikat, siis võtsin väikese pausi blogimisest, kuid nüüd on ehk kõigil jälle hea olla ja mina võin edasi elada.
Seega - I´m back! :)