.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

laupäev, november 24, 2007


Eile öösel sain "Meelespeasonaadi" läbi loetud. Täpsemalt on kirjas Heli lugemisblogis. Selle raamatu tunne on siiamaani sees ja isegi muusika kõrvus kajamas... Ma olen alati mõelnud, et kui peaksin elama mõnel muul ajal mõnes muus kohas, siis kindlasti seal, kus inimeste haridustee normaalseks osaks on ka klaveri või mõne muu pilli mängimine... ja see, et sa saad ka teisele inimesele oma tundeid väljendada läbi muusika... mitte et kõik jooksevad minema, kui pilli kätte võtad (ja mitte sellepärast, et sa mängida ei oska, vaid sellepärast, et nad ei suuda "seda jõledust" kuulata). Nii kurb!

Seda olen vist enne ka kirjutanud, et "kui kunagi suureks saan" ja suures majas elama hakkan, siis on keset elutuba kindlasti tiibklaver!

Mul on eredalt meeles need korrad, kui MULLE on midagi mängitud, nii et tõesti mulle! Ja ka need korrad, kui ise olen konkreetselt kellegile mänginud. Ja seda mitte seetõttu, et need inimesed oleks NII erilised olnud, vaid neid kordi on tõesti lihtsalt vähe... ja see on kurb!

Aga ega ma pole ka midagi teinud, et seda muuta, sest muidu oleksin võinud ju hoopis muusikat õppima minna... aga selleks on veel ka aega, sest jätkuvalt ei tea ma ju, et kus ma edasi õppida kavatsen ja mida. :-) Midagi kindlasti!