.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

esmaspäev, juuli 24, 2006

Folk 2006

Ülejäänud folk oli ka tore. Jätkuvalt on see suve suursündmus ja kõige mõistlikum muusikaüritus, millele kulutatud piletirahast pole mul kunagi kahju.

Rohkem ma hetkel sellest ei kirjuta, sest Viljandi folk on selleks aastaks jälle möödas ning järgmine on mul kalendris juba kirjas.

reede, juuli 21, 2006

Kuulsad mitteesinejad

Heh, me oleme jälle kuulsad :D Vähemalt nii nad ütlesid.. need inimesed, kes meid neljapäevases Sakala ajalehes nägid. See sama foto, mis eelmisel aastal Pärnu Postimehes ilmus.

Samuti küsisid absoluutselt kõik kohatud sõbrad/tuttavad, et "kas te sel aastal ei esinegi ? " . Ei, me ei esinenud. Aga kummaline tunne oli küll. Esiteks jäi kogu see esinemise feeling puudu. Teiseks oli aga nii palju vabadust käes. Eelmisel aastal tõusime hommikul kell 9.30, et kusagile proovi minna, siis kelle 13 oli esinemine, kell 15 järgmine proov mingi teise koosseisuga, et kell 17 jälle esineda jne-jne. Seega oli sel aastal palju vabadust käes. Mõnus !!!

Rohkem aega folgi-tunnet nautida ja ringi patseerida....

Luksus-folk

Wow, sellist folki pole meil kunagi olnud. Elame peaaegu kesklinnas 3-toalises korteris, kus kõigile on oma voodi ja pesemise võimalus ja külmkapp jne. Täielik luksus igatahes ;-)

Kui rääkida eelmistest folkidest, siis oleme maganud raekoja hoovis telgis, õdedega kolmekesi 1,5 inimese voodis ühe minu kursavenna kodus, võimla põrandal, 101 inimesega koos Tuulelõõtsutajate toas Oma Kodu hostelis jne-jne. Seega oli see täiesti ebatraditsiooniline :-)

Üldiselt esimesel päeval me eriti palju üritustele ei jõudnud, mõnele kontsertile siiski. Hea oli tunda folgi tunnet ja jälle selle kõige sees olla. See on miskit erilist, mida ei saa kirjeldada.

neljapäev, juuli 20, 2006

See on see päev...


.... kui algab VILJANDI FOLK 2006 !!!

Seega jälle levist väljas vähemalt neljaks päevaks ... ja peale seda ka paariks päevaks !

Fotol meie õdedega eelmise aasta ETNO laagris.

kolmapäev, juuli 19, 2006

Pärnu-Jakobi koguduse veebileht

Juba mõnda aega on avatud Pärnu-Jakobi koguduse veebileht, millele ma siinkohal vist veel viidanud ei olegi. Muidugi jätkame selle täiendamist ja paremaks muutmist jooksvalt, kuid vähemalt algvariant on nüüd üleval.

Uulu laagrilistele tahaks öelda vaid nii palju, et mõned laagri fotod on ka nüüd meie koguduse koduka pildialbumis üleval. Neidki tuleb sinna vist juurde.

Lingi leiate minu lehe parempoolsest valikute reast pealkirja "Pärnu-Jakobi kogudus" alt ! :)

pühapäev, juuli 16, 2006

Palmisaare peo ettevalmistused


Palmisaare pidu


Me käisime eile õdedega palmisaare peol. Muidugi palmidest polnud seal juttugi ja pidu oli ka olematu, aga Smilers oli päris norm. Üldiselt, kui ma oleks teadnud, et tegu on Sky Plusi üritusega, poleks ma sinna kunagi läinud... aga ma õigel ajal ei teadnud ja läksin seepärast, et sõpradega koos aega veeta. Kuna kaugelt aga külalised kohale ei jõudnud, sain seekord pidu nautida õdedega... ja tegelikult oligi see veel lahedam. :-)

Igatahes põhipoint on see, et meil läks eelnevale ettevalmistusele rohkem aega kui me üldse pärast peol veetsime. Suure osa õhtust veetsime üldse linnas muudes kohtades. See aga eeldas käepaelade järjekorras seismist... ja käepaelad said ka otsa ja me pidime 2 tundi seal alas sees olema, kuna välja ei saanud... huh, jube ! Raha välja pressida nad oskavad, aga vastu saadud ürituse kvaliteet paneb küll kahtlema.

Peale "palmisaare" pidu vaatasime võrkpalli SunSeti juures. Selle lõppedes ootas mind ees suur üllatus Miisu näol...icc. Nimelt oli Sisekaitsest tuttav Siim mingi sõbraga Pärnus poissmeeste pidu korraldamas ja seepärast kohtusimegi. Juttu jätkus kauemaks. :-)

Fotod on siin aga peole eelnevast ettevalmistusest :-)

reede, juuli 14, 2006

P U H K U S E L !!!

Olen puhkusel.

2 nädalat ja 1 päev.

Kui midagi tahate.... siis helistage kellegile teisele !!!

Priidu sünna 31.10.2003

"All she wants to do is DANCE, DANCE, DANCE, DANCE ....."







Priidu sünna 31.10.2003

See oli pidu, kus me kõik mehed laua alla jõime, sest me jõime PUHAST VETT ja morssi
terve õhtu... aga nemad ei teadnud seda ;-)


Hey You, welcome to the party ;-)

Priidu sünna fotod


Ahjaaaa... unustasin, et see eilne kaart tuli kusagilt kaugelt. Hispaaniast vist? Priit? Oli nii ?

Igatahes seoses sellega otsisin siis kiirelt vanad fotod üles, et kontrollida, mida me siis tegime. No ja katsuge ise aru saada :-)

Samas palume mitte unustada, et kuupäev fotodel on 31.oktoober 2003 !!!! :-)

neljapäev, juuli 13, 2006

Meie oleme vahvad !!! Ja Priit on ka vahva !!! :-)

Meie sõprusringis on vähemalt üks inimene, kellel on imepärane võime asju mäletada ;-)

Nimelt, kui ma USAst Eestisse tagasi saabusin, siis sai TTÜ ühikates päris mitmel üritusel osaleda. Üks esimesi (või isegi kõige esimene) neist oli Priidu sünnipäev. See oli muuseas 2003.aasta oktoobris !!!

Kui mina siis täna koju jõudsin, leidsin eest vahva kaardi, millel oli kirjas, et me õdedega oleme vahvad. Seda oli küll vahva lugeda (kuigi ega meie-tagasihoidlikud, nagu me oleme- teame seda nii kui nii). Kõige vahvam oli aga see, et me oleme vahvad selle sama ammuse peo pärast, kuna ME TEKITASIME SEAL KAOSE !!!! ;-)

Aga sellele kaose tekitamisele julgen mina vägevalt vastu väidelda, sest me ei teinud muud kui tantsisime ja olime niisama toredad ja ilusad ;-) See, et arbuus katki läks, polnud sugugi meie süü... ja üldse mitte miski muu ka ;-)

Sina Priit ole aga edasi sama tore ja kirjuta meile teine kordki.

Kariibimere Piraadid

Teine osa nähtud. Eile õhtul kell 21.

Üheks kino lähedal elamise eeliseks on see, et 15 minutit enne filmi algust avastad, et tahaks filmi näha ning õigel ajal istudki juba kinosaalis. Ja 3 minutit peale filmi lõpu oled kodus. Selle põhjuseks oli ka muidugi asjaolu, et olime ühed viimastest saabujatest ning saime küllaltku ukse-lähedased kohad, mille positiivsed küljed on, et filmi ajal oli rohkem õhku hingata ja peale filmi olime esimeste seas, kes uksest välja said.

Film iseenesest oli tuntud headuses, kuigi esimene osa oli kindlasti uudsem. See, et filmis esinevad "vanad head tuttavad tegelased" tähendab ju enamasti, et osad asjad korduvad.

Üldiselt oli mitu ehmatamise kohta, nii et Timo ühel pool ja võõras poiss teisel pool muudkui piilusid mind ja itsitasid, kui ma jälle toolil hüppasin. Ja üks jube merekoletis oli seal ka... aga seda minge ja vaadake juba ise.

Igatahes 2,5 tundi möödus märkamatult. Soovitan.

Tähelepanu, valmis olla - VILJANDI !!!

Täna hommikul lugesin eilset Postimeest ja igasugused judinad tulid peale. Ei, mitte hirmust ega vastikusest, vaid ootusärevusest. Nimelt oli seal jutt sellest, et folk on lähenemas ... ja veel sellest ka, et sel aastal on teemaks LÕÕTSALISED !!!

Eile aitas Timo Meenot mingi aeg ja mina pidin üksinda olema. Kasutasin aega ...erakordselt. Nimelt suutsin üle saja aasta akordioni kätte võtta ja mängida ka. Korteris elamise aja jooksul oli see esimene kord. Avastasin, et oskused ei ole kadunud ja suudan ka võõraid lugusid jätkuvalt päris normaalselt noodist lugeda. VEEL !!! Seega kui ma nüüd jälle sama pika vahe vahele jätan, nagu praegu eelmisest pillimängust oli, siis varsti ei oska ma vist enam midagi mängida. Ja sellest oleks kahju.

Kusjuures eile hakkasin ma tegelikult sündiga laagri lugusid ja muid lastelaule mängima .... ja vaata, kuhu ma jõudsin :-)

teisipäev, juuli 11, 2006

Naisteasjad pulmaks

"Naisteasjad" pulmaks on ka vist korras... selles mõttes, et jumestuse ja juuksuri aeg on kinni pandud. Seega see õudukas vist ei saa ka nüüd jõustuda, et mul need ajad on kinni panemata ning kodus loodetavasti laupäeva hommikul oma juukseid seadma ei pea ;-)

Kutsed

Lõpuks on mõned kutsed ka välja saadetud. Vähemalt see õudukas ei saa enam teoks saada, kus ma nägin, et 5.augustil kell 16 avastasime, et me pole veel kedagi kutsunud ;-) Mõned inimesed on juba täiesti kutsutud.

Aga see õudukas, kus mul pole kleiti ega meigi ega juuksuri aega, see saab veel küll jõustuda ;-)

esmaspäev, juuli 10, 2006

Ujumaaaaaaa.......................

Peale kontserti suundusime ujuma. Viimasel ajal on meie lemmikuks saanud Seljametsa karjäär ja nii ka seekord. Isegi Jaan tuli meiega kaasa ja täitsa lõbus oli. Seekord ühtegi laipa välja ei toodud.

Kusjuures selle karjääriga ongi selline lugu, et esimene kord, kui sinna ujuma läksin, kuulsin kohe, et paar päeva tagasi uppus seal keegi ära. Teine kord kui ujumas käisin nägin, kuidas laipa välja toodi. Aga IGA kord kui Seljametsa karjääris käin näen alkoholi pudelitega inimesi, kellest mõnel on vaja isegi vees seda juua !!! Kas inimesed ei õpi ???

Õhtul jõudsime koju umbes kl 23.30 paiku.

TRIO MEDIAEVAL

Olime Timoga jälle kultuursed ja harisime ennast :-)

Nimelt käisime Eliisabeti kirikus Trio Mediaeval kontsertil "Lumen de Lumine".Kontsert toimus Oistrahhi Festivali raames. See on Norra naiste trio, kes laulavad enamasti keskaegseid laule. Autoritest olid esindatud nt Gavian Bryars, Andrew Smith ja igasugused anonüümsed autorid.

See 1,5 tundi olid esiteks nauditavad juba seetõttu, et kirikus oli jahedam kui kusagil mujal. Teiseks muidugi aga seetõttu, et lauljad olid VÄGA HEAD. Eriti tihti sellist muusikat ei kuule ja seetõttu oli veel eriti huvitav. Hea meel oli näha, et kirikus oli päris palju rahvast. Samuti tehti otseülekanne Eesti Raadiosse.

pühapäev, juuli 09, 2006

Tunne mind ;-)


Ma siis tegin endale ka. Karin käis ja kaagutas.... ok, niisama korra soovitas....et temal on ... ja siis veel teistel oli ka... Karinit tunnen mina vaid 40 % sajast... kahju küll, aga ei tasu nii mitmeti mõistetavaid küsimusi panna... pealegi on mõnikord mõnele küsimusele lihtsam vastata, kui tunned inimest vähem.

Igatahes siin see on :
TEST- KUiHÄSTI SA HELIT TUNNED (kliki siia peale)

Käige seal ja vaadake üle, siis saan ka teada, et mis toimub... ja pange siis nimi ikka selline, et VÄHEMALT mina saan aru, kellega tegu :)

kolmapäev, juuli 05, 2006

UULU LAAGER 2006- viimane päev


Hommikut sisustasime üldise koristamise ja korrastamisega.

Sellele järgnes Toomas Nigola peetud lõpujumalateenistus. Toomase kõnet võite lugeda SIIT ! See on hea näide sellest, kuidas läheneda lastele nii, et nad midagi ka aru saaksid ja et lastele miskit meelde jääks.

"Ma ei lahku sinust ega jäta sind maha" - see oli laagri selle-aastane moto. Sellegi poolest saime veel korra ühiselt laulda, et "Las su tuul, püha tuul ..." ja siis tuligi viimasedki asjad kokku pakkida ning teineteisest lahkuda.

Minu jaoks oli see sel aastal kuidagi eriti raske. Esiteks olin esimest korda seal laagris algusest lõpuni. Eelmisel korral olin mina see, kes lahkus ammu enne teisi ning seepärast oli mul veidi lihtsam. Teiseks olin sel aastal seotud hulga rohkemate lastega, kuna andsin tunde kõigile gruppidele ning puutusin kokku rohkemate lastega kui eelmisel korral. Kõiki ma küll veel nimepidi selgeks ei saanud, kuid järgmisel aastal püüan selle tasa teha.

Kuidagi väga ootamatult olid kõik läinud... kedagi ei olnud enam ... polnud vaja midagi korraldada-kontrollida-kusagile joosta ... laagriplats nägi välja selline, nagu 5 päeva tagasi reede õhtul ehk siis lastest tühi .... siis sai mulle veelkord selgeks, et miks see laager nii tore on - LASTE PÄRAST !!!! Kõiki nende toredate laste pärast, kes seal käivad !!!!

"Minu lapsed" vähemalt lubasid kõik, et sügisest hakkavad nad jälle pühapäevakoolis käima. Ma ei jõua seda ära oodata.

Eelmise aasta sügisel sain oma lastele teha üllatuse sellega, et kutsusin laagri-Timo ja laagri-Martini külla.. huvitav, kes oleks sel aastal piisav üllatus... nii lastele kui ka õpetajatele :-)

UULU LAAGER 2007- mõtteid on juba palju ja ma ei jõua seda ära oodata.......

Karin ja Sabu.... kes palub kelle kätt ?

Uulu laager 2006

Mina ja "mu lapsed" laulutunnis.

Laager on läbi


Laager on läbi ... halleluuja Uulu laager 2006 !!!

Aga praegu olen nii giga-mega väsinud, et rohkem ei suuda küll miskit kirjutada. Mõned pildid ehk vaid tulevad siia.

Varsti tagasi levis.

teisipäev, juuli 04, 2006

Roosi-üllatus

Lõpudisko- kõige rohkem oodatud ning samas ka kõige rohkem kardetud üritus. Nimelt on lõpudisko ju viimane suurim ühisüritus (v.a. lõpujumalateenistus) ja seega nagu märgib ka laagri lõppu. Seega ülimalt kurb.

Kasvatajad/õpetajad pidasid südaöö paiku veel viimasel koosoleku, kus sai tõdetud, et UULU LASTELAAGRIT ON VAJA JA TEEME SEDA JÄRGMISEL AASTAL JÄLLE !!! Õpetajatena teeme seda laste pärast, kuna tundub, et lastele on laagrit vaja.... samas äkki on meile õpetajatena laagrit isegi rohkem vaja. Õpetajad on ju nagu vampiirid, saades lastelt energiat. Seega laagri ajal võib tunduda, et on raske, samas aga saame terve see aeg kõigilt neilt toredatelt, aktiivsetelt ja päikeselistelt lastelt nii palju energiat, et pärast on pikka aega soe tunne sellele viiele päevale mõeldes.

Peale keskööd läksime Timoga veel diskole tantsima. Mingi hetk läks Timo maki juurde, et seal midagi askeldada... mina aga korraks õue, et veidi jahtuda (see pidev jahutamine lõppes muidugi järgmisel päeval hirmsa kaelavaluga). Uksel seisis üks väike poiss, kes naeratas kavalalt: "Heli, Timo tõi sulle midagi!". Minu pinnimine ei aidanud, sest väike poiss ei öelnud, et mida Timo mulle tõi. ;-)

Järsku nägin, et saalis läks suur prožektorpõlema ning lastekoor hakkas karjuma: "Heli, Heli ....". Eks ma siis piilusin ukse vahelt sisse ning lastest möödudes nägin Timot 12 pika roosiga keset tantsuplatsi seismas...ehk siis üks roos iga koosoldud kuu eest... laagri diskoõhtu tähendas meie jaoks ju 12 kuu möödumist....

SEE OLI MAAILMA KÕIGE ARMSAM ASI, MIS SA TEHA SAID. AITÄH !!!! Ja aitäh teile ka, kõik laagrilapsed !!!

"Ja siis nad läksid ära ... kuhuiganes ... " ;-)

Maastikumäng

Minu esimene võimalus osaleda maastikumängu korraldajana. Muidugi mõista (minu orienteerumise võimeid tundes) eksisin ma ära, enne kui oma kontrollpunkti jõudsin... irw ...

Muusikakasvatajana lasin oma punktis muidugi kirjutada laulu. Ehk siis ühele tuntud lastelaulule tuli 3 minuti jooksul teha uued sõnad kasutades 5 laagriga seonduvat sõna, mille lapsed enne välja valisid ning seejärel tuli see ühiselt ette laulda. Enamus gruppe said hästi hakkama.

Selle mängu ajal nägin pilti ideaalsest juhtimisoskusest, mida ma täiskasvanute puhul olen harva täheldanud. Täiskasvanutega (koolitatud inimestega) olen käinud mitmel juhtimis- ning meeskonnatöö koolitusel ning samuti näinud neid igapäevastes töösituatsioonides, kuid see, kuidas praostkonna lastelaagri mõned (kuni 13-aastased) rühmajuhid valisid oma grupis välja inimesed, kes eestpoolt gruppi koos hoidsid ning kuidas grupijuht ise kõige viimasena tuli, et kõige nõrgematel ja väiksematel silma peal hoida ... way to go ... kas siit algabki so called "parem maailm" ;-)

Nii et meil on lastelt (noortelt) veel palju õppida ja ei ole midagi, et noorus on hukas ...

UULU LAAGER 2006- neljas päev

Järjekordne südamerahulik sissemagamine .... hetkel annaks paljugi, kui saaks paar tunnikestki kauem magada.... samas ei taha hetkegi laagrist maha magada ... seega RIVVI, võimlemisele ja hommikupalvusele. Tegelikult oli see siis minu esimene hommikuvõimlemine selle laagri jooksul ;-) Tuli välja küll.

Järjekordne retk Uulus. Seekord alevis sees ning väiksemate laste rühmadega. Jälle palju uut infot ning Uulu hakkas mulle tõesti veeeeel rohkem meeldima. Äkki see on lihtsalt laagri ja toreda seltskonna mõju ... Igatahes oli tore retk. Tagasitulek oli väga tore, sest paar last pidid karistuseks minu käekõrval terve akaatsia allee läbi kõndima... hmm.... huvitav, kuidas ühte asja võib laste puhul karistus- ja kasvatus meetodina kasutada, kui täiskasvanud soovivad seda vabatahtlikult ;-)

Kui meie retkelt tagasi jõudsime, "olid tunnid juba alanud". Ehk siis tund "tunne päästeameti tehnikat"- külas olid tuletõrjujad. Mulle tundub, et see tutvustus lõppes traditsiooniliselt- ehk siis üleüldise kastmisega. Me Timoga mõtlesime, et pääseme sellest, aga teiste lõbutsemist oli nii kade pealt vaadata, et algul vedasin mina Timo (riietega) vee alla ja pärast ei lubanud Timo minul sealt enam ära tulla..... tulemus oli läbimärjad Heli ja Timo !!!! Video peal on ka kõik olemas.

esmaspäev, juuli 03, 2006

UULU LAAGER 2006- kolmas päev

Ärkamine on igal hommikul üha raskem. Eriti kui arvestada, et eilne ööhäire võttis suure hulga ööst ära. Samas on õnneks olemas nii kohvi kui ka Starter.

Tänase päeva eriline osa oli retk Uulu metsades. Minu jaoks oli täielik üllatus, et meile nii lähedal on olemas nii ilusaid kohtu ning veel sellise ajalooga. Hmm... kui me kunagi Timoga maja ostma hakkame, siis arvatavasti Uulu ;-) Mõned lapsed käisid muuli lõpus ka ujumas. Terve tee oli mul võimalus osaleda meeldivates vestlustes päris mitmete lastega. Üllatuse-üllatused.... eriti poiste poolt.

Tegelikult ei ole ma ju laste õpetamise/kasvatamisega üldse kokku puutunud. Eriti poistega. Pühapäevakool oli esimene, kus hakkasin lapsi õpetama, aga Pärnu-Jaagupis on meil siiani ainult tüdrukute grupp, seega ei olegi mul olnud võimalust poiste kasvatamise/õpetamise kogemusi saada. Seetõttu- kui ma ütlen, et olin üllatunud, kui mõistlikud selles vanuses poisid on, siis pole see sellepärast, et ma ootasin neilt vähem, vaid sellepärast, et mul pole lihtsalt kogemusi ja ma ei osanud midagi oodata. Aga 5+ seltskonnale !!!

Lõkkeõhtu külalisteks olid seekord praostkonna erinevate koguduste vaimulikud. Fotol on lapsed, kes kõik soovivad praost Enn Auksmannilt küsimusi küsida. Koos Tiina Jannoga harjutasime eelnevalt ühislaulude laulmist ja see oli jällegi koht, kui sain aru kui võimas asi on muusika ja ühine laulmine. Koostöö Tiinaga oli väga nauditav ning loodetavasti kõlas tema kitarr ja minu kõrina trummid koos lauluga hästi kokku :-) Selle lõkkeõhtu laulmise osa oli minu jaoks muusikaliselt peaaegu et kõige nauditavam, kuna ma ei pidanud millegi eest vastutama vaid said rahulikult muusikat ja sõnumit nautida. Loodetavasti on meil mõni teinegi kord võimalus samas koosseisus musitseerida... kui mitte varem, siis järgmise aasta laagris :-)

Terve õhtu tuli vastata laste küsimustele, et "õpetaja, kas meil täna on ka ööhäire? kas sina oled täna öösel jälle vaim?". Kui püüdsin seletada, et üks kord juba oli ja teist korda küll ei tule, siis üks väike laps sai päris pahaseks minu peale ja ütles, et on küll ööhäire ja et küsimus oli lihtsalt selles, kas mina olen täna ka vaim või mitte ... seega ööhäire tuleku kohta ta tegelikult teada ei tahtnudki, kuna see oli tal niigi selge ;-)

Õhtupalvus möödus Tiina Janno juhendamisel ning lauldud said peaaegu kõik meie päevikus olevad laulud ning ka mitteametlikult "2006 .a. Uulu laagri lauluks" kujunenud Las su tuul ....

pühapäev, juuli 02, 2006

UULU LAAGER 2006- teine päev

Öö sai mööda ja oligi teine päev. Kuna esimesel päeval oli magama jäämisega kõigil probleeme, siis loomulikult oli ka teise päeva hommikul palvuse ajal palju uniseid nägusid näha. Peale virgutusvõimlemist saadi aga ka neist sujuvalt lahti.

Minu esimene grupitegevuse juhtimine ehk laulutund väikeste poiste grupiga. See läks oodatust palju paremini ning hiljem oli endal küll väga hea tunne... nagu peale igat järgmist tundi ka. Nad olid kõik lihtsalt väga lahedad... lapsed, ma mõtlen :-) Väikeste poistega oli meie ainukeseks kaotuseks kõrinatega trumm, mis lahkus meie seast tänu hoogsale mängimisele ... edaspidi mängisin seda ainult mina ja lapsed seda trunni enam kahjuks katsuda ei saanud.

Järgmiseks proovikiviks oli vaikne tund.... mida vist kasvatajatele/ õpetajatele oli hulga rohkem vaja kui lastele. No lastele oli ka, aga nemad ei saanud sellest ise aru ... ja nii siis jõudsingi mina 15 minutit enne vaikse tunni lõppu oma kämpasse... ning 10 minutit pärast seda hakkas meie kämpa kõrval olevast telgist kostma siukest kisa, et Kuri-Heli pidi jälle häält tegema ;-) ... ja vähemalt Timo teab, milline on Kuri-Heli, kui ta keset uneaega on üles aetud .... aga tegelikult polnud hullu miskit... lihtsalt üleväsinud lapsed oleks ju paha-paha.... aga päev jätkus väga tempokalt.

Kui igasugused muud kohustuslikud päevakava osad olid ammendatud, oli jällegi magamamineku aeg. Meie Timoga läksime vahepeal ujuma (vesi oli mõnus peale pikka "töö"päeva), kuid meid lubati selle tingimusega, et mõtleme välja, mis saab ööhäirest. Just nii- teisipäeva öösel toimus ööhäire. Seda enam soovisime lapsed kiiresti magama saada, see õnnestus aga (mõningate eranditega ...hmmm... "suured poisid" ....) umbes kella 24-ks. Ööhäire ettevalmistused said valmis kella 2-ks. See tähendas meie jaoks, et pidime metsas raja kõik küünaldega ära tähistama, endale heledad riided leidma, muumia tuli valmis teha jne-jne.

Õed olid ka päeval sinna tulnud. Meie õdedega olime vaimud, kes näitasid kätte tee, kuhu lapsed pidid liikuma hakkama. Ausalt öeldes oli selle voodilina sees nähtavus väga piiratud. Esialgne mõte oli vaimudele mingid valged lipud ümber tõmmata, aga kuna üks neist oli kott, siis käis Karin minu ja Timo kämpas ning võttis ära minu teki ümbert tekikoti ja paar voodilina (mille ma olin hoopis teisel otstarbel kaasa võtnud). Kuna Karin sellise teoga hakkama sai, siis panen nüüd siia pildi, kus Karin on selle lipust koti sees !!!! :-)

Ööhäire möödus üldiselt häireteta, kui välja arvata see, et üks poiss mind ehmatas ja kõigil oli nalja nabani, kui vaim ehmatas. Vähe sellest- peale ehmatuse kiljumist tahtis see "vaim" akaatsia alleelt välja pöörata, et lapsed valele teele juhtida... aga oleks peaaegu puu otsa jooksnud. Ma ju räägin, et nähtavus oli täiesti piiratud !!!

laupäev, juuli 01, 2006

UULU LAAGER 2006 - esimene päev



Elevil lapsed sai õnnelikult ja õigeks ajaks Uulu toimetatud. Ja endal oli ka äraütlemata hea meel, et HAKKABKI JÄLLE PIHTA !!!!

Kui laagrisse tagasi jõudsin, siis oli kõik juba PÄRIS- registratuur oli üles pandud, lapsed jooksid ringi, kasvatajad sebisid, Timo aitas kõigil telke üles panna ning korraldas telkimist ... täpselt nii, nagu aasta aega tagasi.

Nautimiseks aga eriti aega ei antud, kuna kohe tuli kasvataja/muusikaõpetaja kohustusi täitma hakata. Laste majutamise küsimus tuli lahendada ja sellele järgnenud probleemid samuti. Seejärel tuli koos kirikuõpetajaga rääkida avajumalateenistusel olevatest lauludest jne -jne.

Esimesel päeval jõudsin vist 100 korda mõelda, et see muusikaõpetaja ameti vastuvõtmine ei olnud vist kõige läbimõeldum tegu- nimelt pole ma tükk aega midagi juurde õppinud ning isegi pilli mänginud ei ole väga kaua... samas läks see kramp üle kui sain aru, et MUUSIKA ON VAID SIIS TEISTELE NAUDITAV kui ISE SELLEST RÕÕMU TUNNED ...

Sellegi poolest oli 90 inimese ühislaulmise korraldamine suur proovikivi, nii et käed-jalad värisesid .... aga laulud said lauldud ja tore oli vist ka enamusel... vähemalt keegi ei kurtnud...

Üldiselt oli lihtsalt tore olla ja nautida laagri rütmi. Jälle. Terve aasta olin seda oodanud.

Esimese päeva õhtusse mahtus ka lõkkeõhtu, mille käigus esitasid kõik rühmad pantomiimi mõne muinasjutu teemal ja teised pidid selle ära arvama. Lapsed on ikka väga andekad ja võimekad. Eriti kui nad seda tahavad :)

Päev lõppes traditsiooniliselt õhtupalvusega.

Päevakava järgi oleks pidanud sellele järgnema öörahu... aga mida ei olnud, seda ei olnud. Öörahu asemel oli suur öörahutus. Mitme tunni vältel suutsime vist oma jalad juba villi käia sellest suurest öörahu taganõudmisest. Kuri-Heli ilmus jälle välja ... nagu ma eelmisest laagrist "mõne" kaudu endale korraks nime sain. Enne hommikut saabus aga ka öörahu ning õpetajad, kasvatajad ja nende abid said koguneda "staapi" öisele koosolekule.

Peale koosolekut lubati isegi meid ka korraks "koti peale" ;-) ... ok,ok...tegelt polnud asi üldse nii hull, põõnasime hommikul kuni kella 8-ni. Ja oligi esimene päev läbi.

Juuresolevad fotod on esimesel päeval nälga surevatest lastest... ehk siis söögijärjekord peale laulu : "Kui laualt leiba võtame" :-) Kõik said süüa.

Praostkonna lastelaager Uulus

Varsti kirjutan ka muud teemad tagantjärgi ära, aga tahtsin lihtsalt mainida, et sel nädalavahetusel olen buzzzzy. Nimelt oleme kõik kuni 5.juulini Uulus praostkonna pühapäevakooli laste laagris.

Seega kolmapäeval tagasi levis.

Päikeselist suve kõigile!