.:: Heli päevaraamat ::.

The greatest thing you´ll ever learn is just to love and be loved in return. Õpi nii, nagu elaksid igavesti. Ela nii, nagu sureksid homme

kolmapäev, juuni 17, 2015

Kolisime minu ilusasse maaellu!

Pika aja jooksul tekkis tunne, et see blogi on oma aja kuidagi ära elanud. Olen 11 aastat siin kirjutanud, kuid see oli nagu minu lugu. Nüüd on mu elus olulisemad pere ja mu kirjatööd. Nii alustasin uue lehega, mis ei hakka pihta minevikust, vaid meie praegusest elust.

Nüüd loe meie tegemistest järgmiselt lehelt: MINU ILUS ELU MAAL! Sinna püüan kirjutada ikka mitu korda nädalas, nii et olete kõik väga meie uude netikoju külla oodatud!

esmaspäev, aprill 13, 2015

Laudade liigutamise maailmameister

Ma usun, et kui laudade tassimises oleks kestvusvõistlused, siis ma võiks juba mingile kohale kandideerida. Ma ei teagi enam, kui palju ma viimaste aastate jooksul olen laudu meie kodus edasi-tagasi liigutanud. Laudade värvimine ja paigutamine on kuidagi suures osas olnud minu töö. No ikka selle valemi järgi, et igaüks teeb kodus töid, milleks on võimeline.

Üks sats välisvoodri laudu, mis seisavad praegu kaminatoas, on minu abil vist terve meie territooriumi läbi reisinud. Nimelt jäid nad esimesel aastal värvimata ja nii ma hakkasin algul sügise tulles neid ühest kohast teise vedama ja päästma, siis toas värviootele vedama ning lõpuks jäid ikka kaminatuppa mu praegusesse värvitöökotta ootele. Kuna nüüd said sinna lastetoa laelauad peale pargitud, siis ootavad need mõned read välisvoodri lauda veel mõnda aega oma väisseina kohalejõudmist.

pühapäev, aprill 12, 2015

Konserveeritud sinilinnud Pärnu Postimehes

Märtsi lõpus ilmus meie tegemistest pikem artikkel Pärnu Postimehes.

"Heli Künnapase konserveeritud sinilinnud"

laupäev, aprill 11, 2015

Messil "Maale elama"!

Tänase päeva veetsin koos oma raamatuga "Minu ilus elu maal" Tallinnas "Maale elama" messil. Kuna Christianil oli terve öö 40-kraadine palavik, oli mu minek hommikul väga kahtlane. Päeva lõpus koju sõites võisin aga jälle tõdeda, et õige oli nii messile minek, kui ka meie igapäevane elu.

Ma ei tea, miks mind ikka veel hämmastab, kui mu juurde astuvad võhivõõrad inimesed ja ütlevad, et on mind telekast näinud, raamatut lugenud ja et neile meeldib see, mida me teeme ja kuidas elame. See on kirjeldamatult motiveeriv tunne, kui niiviisi tunnustatakse. Ja messil juhtus seda korduvalt.
Lugejatega kohtumised on minu jaoks väga olulised, sest kirjaniku töö on selline üksildane tegevus, kus otsene tagasiside puudub. Mess oli minu jaoks ka kohati nagu lugejatega kohtumine, sest väga paljud, kellega rääkisin, olid raamatut juba lugenud. Õnneks oli ka neid, kes pärani silmil mind ja mu raamatut uudistasid. Nii sai loodud mitmeid uusi kontakte.


Mitme inimesega oli jutuks, et tegelikult ei saa maale elama minek olla sundimine või viimane variant. Maal hakkamasaamine nõuab hulga suuremat valmisolekut ja pingutamist, kui linnaelu, nii et tasuta maade ja majade jagamine ei pruugi sugugi positiivselt lõppeda, sest reaalseteks raskusteks ei olda valmis. Kui mõni inimene on raamatut "Minu ilus elu maal" süüdistanud elurõõmu puudumises, siis paljud on rahul olnud just sellega, mida taotlesin- anda reaalne ülevaade olukordadest, mis võivad ette tulla, sest näiteks meie perel ju tulid. Kellelgi ei lähe sama moodi, aga see lugu on üks pildike paljudest võimalikest.

Messil ei olnud massiliselt külastajaid, aga kõik kohtumised ja vestlused olid väga sisukad ja asjalikud. Inimesed, kes rääkima või midagi küsima tulid, tegid seda täie teadlikkusega, mitte ei tulnud niisama igavusest või viisakusest aega veetma. Ja see teadlikkus on nakkav ja innustav. Nii et mina sain messilt küll meie igapäevaseks eluks jõudu juurde ning loodetavasti avaldub see varsti järgmistes järgmistes kordaläinud üritustes :)

laupäev, märts 21, 2015

33.eluaasta täie hooga käima lükatud

Pidasime lõpuks mu sünnipäeva ka! Mõned vahvad üllatajad käisid õigel päeval külas, lilli ja laulu sai mujalgi. Näiteks korraldas austatud koolipapa Elmo Joa Rääma Põhikoolis mulle saalitäie laste ja õpetajate õnnelaulmise uue eluaasta esimesel päeval, kuna esinesin nende juures kirjanikuna emakeelepäeva auks.

Kristuse eaks nimetatud 33.eluaasta on minu jaoks ammu kuidagi eriline tundunud. Jah, ma lootsin pikalt, et see tähendab ka kohta riigikogu liikmena...aga iga pävaga näen üha enam, et veel mitte. Iga asi oma õigel ajal...kui see üldse ongi minu õige koht lõpuks.

Igatahes saab iga päevaga kuidagi selgemaks, mis suunas edasi minna ja kelleks ma seniste aastate jooksul olen kasvanud. Ootan põnevusega oma elu jätkumist! :)

Ühe inimese voodi

Aegajalt tuleb mul ikka ja uuesti tunnistada, et meie 2x2,5meetrine voodi on ühe inimese voodi ehk kahe pisikese inimese voodi, sest kui need kaks ennast sisse seavad, siis mina olen vooditu... või unetu... Lapsed nagu teaksid, et kui ema peaaegu kella 4ni hommikul Elo-Maria Rootsi raamatut "Vaimude jaam" loeb, siis polegi vaja enam magama minna.

Tõsiselt vaimustav ja piire liigutav raamat! Mul on niigi probleeme piiridesse mahtumise ja "kastis" mõtlemisega...aga nüüd on probleeme veel rohkem, sest silmad on veel rohkem lahti.

teisipäev, märts 17, 2015

Elutoa remont

Elutoa remont on meil nüüd seal maal, et lagi laseb läbi ja põrandal on kiht mulda.

reede, veebruar 20, 2015

Lapsed emmet ei saa valida

Viimased nädalad on jätkuvalt läinud aktiivse valimiskampaania tähe all.

Valimisperioodi keerulisimad seletamised on Mathiasele (6a) ja Joosepile (4a) (Mariast rääkimata) selgeks teha, et mis need valimised on ja kuhu ma kandideerin.

Täna hommikul lubasin nad valima kaasa võtta, et näevad, mis see on.
"Emme, mina sind küll ei vali," teatas Mathias. "Ma ei saa sind valida. Sa oled meie emme! Üldse sõpru ja tuttavaid ei saa valida, vaid tuleb valida võõraid."
Aga seda ta ei osanud mulle selgitada, mille järgi siis valida, et keda tasub valida.

pühapäev, veebruar 15, 2015

4-aastane Joosep

Lastega on see hea asi, et kui sa ütled, et: "Sul on sünnipäev!", siis laps ka usub, et tal on sünnipäev. Naudib seda hetke. Mitte ei räägi, kuidas õigel päeval ei olnud kõik õigesti vms. Laps näeb seda, et talle tulid sõbrad tema sünnipäeva puhul külla, mitte seda, et päris sünnipäeva päevast on üle kümne päeva möödas.

Nii et väikese hilinemisega pidasime ka kodus pidu, sest Joosepi õigel sünnipäeva päeval olime Soomes.

laupäev, veebruar 14, 2015

Raamatu "Minu ilus elu maal" esitlus Pärnus

Minu esimene ise kirjastatud raamat on ka esimene, millele sai päris raamatuesitlus korraldatud. Romaanile "Homme on ka päev" tegime küll tookord Pärnu-Jaagupis väikese esitluse, kuid Pärnus raamatupoes oli seekordne mu esimene esitlus.

Aitäh kõigile, kes osalesid! Suur-suur tänu kõigile, kes on siiani raamatut ostnud ja ka neile, kes seda edaspidi teevad! Kui keegigi leiab sellest raamatust midagi, mida aitab tal (maa)elus paremini ja õnnelikumalt hakkama saada, siis pole need leheküljed otse elust mõttetult kirjutatud.



kolmapäev, veebruar 11, 2015

Taas teel

Taaskord pakime.
Pere ja Kodu blogis kirjutan sellest nii:
Nii vähe on eluks vaja

teisipäev, veebruar 10, 2015

Viimane kelgutamine

Kuna minul on vaja Riigikogusse kandideerimise ajal ikka veidi ka kohapeal olla, siis tuli perepuhkus lõpetada. Nii käisimgi täna lastega veel viimast korda kelgumäel.

pühapäev, veebruar 08, 2015

Issiga karjääri tegemas

Issi tutvustas lastele jälle veidi oma tööpõldu.

Pere ja KOdu blogis kirjutasin sellest:
Issi teeb karjääri




neljapäev, veebruar 05, 2015

Kannuse kirikus

Tänane uurimisretk viis meid lastega Kannuse linna. Kirikud on siin minu arust kõik mõnel kõrgemalt kohal, nii et asulasse sõites on need lihtsasti leitavad. Nii ka Kannuses.

Luurasime lastega veidi ümber kiriku ja katsusime ust- tuli välja, et seal oli mingi noorte kohtumine ja nii lubati meid lahkelt ka kirikusse sisse.

Kannuses pidavat olema umbes 5000 elanikukga koht, kus koguduse liikmeid on... umbes 5000! Aga no Soomes on minu teada ka see süsteem, et kõik maksavad oma palgast mingi protsendi mõnele MTÜle, näiteks kogudusele.

Me torusse, me torusse...

"Me kelgule, me kelgule..." asendus täna looga "me torusse, me torusse...", sest lapsed avastasid kelgumäel torust allalaskmise mõnu ja nii jäi kelgumägi meist peaaegu puutumatuks.

Siinolemise üks suurimaid plusse ongi vist see, et lapsed saavad osa talvest.

kolmapäev, veebruar 04, 2015

4-aastane Joosep!

Palju õnne, kallis 4-aastane Joosep!

Oma laste sünnipäevadel mõtlen kõige suurema heldimusega ikka sellele... et ma ei pea enam mitte kunagi neid sünnitama, vaid pean sünnipäevadel kõigest koristama-kokkama jne.


Heaoluühiskonnas kogesime ka koogi probleemi, millest kirjutasin Pere ja Kodu blogis!

Pidu sugulaste ja sõpradega on plaanis siis, kui Eestis tagasi oleme!

teisipäev, veebruar 03, 2015

Aasta ema

Kandideerin siin hoolega Aasta Ema tiitlile... või siis mitte :) Nimelt olen teisi lapsi siin õues näinud vaid mõned üksikud korrad. Kindlasti koos vanematega. Minu omad on tundide viisi õues. Olen ise Christianiga toas, istun arvutiga köögi akna all ja püüan veidikenegi tööd teha, ise samal ajal lapsi aknast jälgides.

Ridaelamute vahelises siseõues oli siiani ilus puutumatu valge lumi... kuni meie lapsed selle kõik ära mängisid. Nüüd on kõik mõnusaid laste jälgi täis. Mu lapsed söövad õues lund. Kui Marial saabas kõrgesse lumme kinni jääb, tatsab ta soki väel lumest välja ja mina või vennad lähme saabast otsima... ja Maria läheb ka lumme tagasi.
Nii et lastel on... tali!!!





esmaspäev, veebruar 02, 2015

Suured masinad

Järjekordne päev issi töö juures nägi välja selline:



pühapäev, veebruar 01, 2015

Püha päev Sievi kirikus

Tänast püha päeva alustasime meie Mathiasega Sievi kirikus. Mitu päeva varem käisime lastega juba ümber kiriku luuramas, kuid talvisel ajal saab siingi kirikusse enamasti siiski vaid pühapäeviti.
Sievi on Pärnu-Jaagupi-suurune koht, kuid tavalisel pühapäevasel jumalateenistusel oli umbes 50 inimest, kelle seas hulgaliselt lapsi.




laupäev, jaanuar 31, 2015

Vaskkellad ja teeikoon

Täna oli meil esimene perekondlik päev meie perereisi ajal, sest Herlend ju teadupärast ikka töötab siin enamus aega. Täna aga oli vaba ning sõitsime üle 100 kilomeetri sisemaa poole Kiuruvesi nimelisse kohta Herlendi peretuttavatele külla. Veidi enam kui poolel teel tegime peatuse imetlusväärsete vaskkellade juures ehk kohas, kuhu on kokku toodud suur hulk kirikukellasid.





Kiuruvesi sissesõidul leidsin veel minu jaoks erilise mälestusmärgi-teeikoon. Selle kohta saab täpsemalt lugeda siit: Suomen esimmäinen tieikoni


Armsa paljunäinud-käinud Regytaga arutasime hiljem facebookis, et huvitav, kui võimalik oleks Eestis midagi samasugust teha? Vastus on teada- arvatavasti võimatu, sest see tooks kaasa süüdistused-sildistamised-võitlused. Miks? Kas see on eestlaste ajalugu, mis sunnib meil ennast ühesugusteks tasandama ja teistsugust võõrastama? Mõtlemiskoht.

reede, jaanuar 30, 2015

Me kelgule, me kelgule...

Tuli välja, et meist 10 kilomeetri kaugusel on Kuutsemäe-sarnane mägi. Loomulikult otstsime lastele kelgud ja läksime mäge proovima. Seal on eraldi kelgumägi, mis on kõigile tasuta ning kõrval suusamägi, millel päevapilet koos varustusega on 40€. Kuna elame siin ilma lasteaia ja lapsehoidjateta, siis seda varianti me kahjuks kasutada ei saa. Aga kelgutamas saame ikka käia.

Kelguäss Maria läheb teele. Kuna ta on nii kerge, siis ei õnnestunud tal ühtegi korda pikka liugu teha, sest kelk läks enne ümber. Mõned korrad sõitsime koos ka ja siis ta oli õnnelik, et sai nii kiiresti nii kaugele kelgutada. Mõnikord kilod ikka loevad ka :)

Trikitaja Joosep- kuna pidevalt oli vaja kelgu pidureid katsetada, siis viisid Joosepi liud teda kas ühte või teise äärmusse, keerasid kelgu tagurpidi või ajasid poisi üldse lendu. Tal endal oli vahva! Minul vaadata hirmus!

Ja sealt nad lähevad...


Kelgumäele jõudsime alles siis, kui mägi oli juba kinni pandud, kuid meie jaoks pandi tuled uuesti põlema. Tänu sellele, et mägi oli suletud, võisime ka suurel mäel kelgutada. Aga no kasutasime vaid selle alumist osa ja isegi siis oli liug pikk. Kõrgusekartja, nagu ma olen, piisab mulle suure mäe imetlemisest alt jalamilt.